Ökonomistid: palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ja maksutõusud võtavad oma osa tarbija rahakotist
30.05.2025
Statistikaameti hinnangul vähenes Eesti SKP selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Sama suur oli SKP langus ka võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et statistikaameti tänane info majanduse tervise kohta tõi negatiivse üllatuse, kuna amet korrigeeris SKP numbrit oluliselt allapoole. „1,2-protsendilisest majanduskasvust sai kuu aega hiljem täpsustatud andmetel 0,3-protsendiline majanduslangus,“ märkis Elmik. See ei ole aga tema sõnutsi siiski lõplik number – SKP hinnangut täpsustatakse ja korrigeeritakse veel mitme aasta jooksul.
SKP mahu langus tuleb suures osas endiselt kiirest hinnatõusust. „Hindade mõju arvestamata ehk jooksevhindades Eesti majandus kasvas mõõdukalt,“ nentis Swedbanki ökonomist, tuues välja, et ettevõtete majandusnäitajad peegeldavad samuti majanduse olukorra paranemist - nii käive kui ka kasum suurenesid esimeses kvartalis.
„Palgakasvu aeglustumisest hoolimata pigistab ettevõtjaid tööjõukulude liiga kiire tõus,“ märkis ta. „Personalikulud kerkisid muudest kuludest rohkem ja moodustasid esimeses kvartalis 15% ettevõtete kogukuludest.“
Mõnel sektoril läks hästi, mõnel kehvasti
Tegevusalade lõikes oli aasta esimestel kuudel pilt kirju. Mõnel sektoril läks hästi ja mõnel kehvasti. „Tugeva panuse majanduskasvu andis info ja side tegevusala, mis moodustas esimeses kvartalis kümnendiku majanduses loodud väärtusest,“ arutles Elmik. Energeetikas, transpordis ja kaubanduses loodud lisandväärtus esimeses kvartalis aga vähenes. Kaubandust mõjutas jällegi autode tagasihoidlik müük, mille taga oli automaksu kehtestamine aasta alguses.
Positiivne oli Liis Elmiku hinnangul Eesti kõige suurema tegevusala ehk töötleva tööstuse tootmismahu kasv. „Tööstuse käekäik sõltub olulisel määral ekspordist, kus pilt on läinud paremaks. Samas tulenes esimese kvartali tugev ekspordi kasv osaliselt varude soetamisest enne USA tollimaksude tõusu aprilli algul,“ nentis ta.
Konjunktuuriinstituudi maikuu küsitlus tööstusettevõtete hulgas näitab juba imporditollidega seotud segaduse mõju – Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimustele muutus mais oluliselt pessimistlikumaks.
Tarbimine kahanes aasta esimestel kuudel ning majapidamised kulutasid vähem nii hädavajalikule kui ka meelelahutusele. Tarbimist mõjutab Elmiku sõnul töötajate ostujõu langus. „Keskmise netopalga ostujõud alaneb sel aastal 3% võrra, kuna palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ja maksutõusud võtavad täiendava tüki tarbija rahakotist.“
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi aga välja, et statistikaameti uus hinnang erineb märkimisväärselt varasemast kiirhinnangust ning hinnangu negatiivsemaks muutmist põhjendati kõikumisega automüügis, kuid see ei saanud olla üllatus ka kiirhinnangu koostamise ajal, sest vastavad andmed on juba mõnda aega avalikud. „Pealegi - kuna Eestis autosid suure mahus ei toodeta, peaks sõidukite lisandumine mõjutama eeskätt importi ja avaldama SKP-le üsna vähe mõju,“ leidis Oja.
Ehkki majandus tervikuna oli esimeses kvartalis languses, on mõnes tegevusharus kasv juba üsna kiire, juhtis Oja tähelepanu. „Info ja side valdkonnas kasvas lisandväärtus aastaga 13%, tervishoius ligi 9% ning kutse-, teadus- ja tehnikategevuses 5%.“
Suured kasvuerinevused paistavad Oja sõnul silma ka tööstussektori sees. „Sektori eksport euroala riikidesse on jätkanud paranemist, kuid mitte-euroala turgude suunal kahanes see esimeses kvartalis võrreldes neljanda kvartaliga,“ selgitas ta. Erinevalt eelmise aasta lõpust ei ole tööstussektori ootused lähikuudeks enam paranenud. „Seda võib osalt seletada määramatusega, mis on seotud oodatavate piirangutega maailmakaubanduses,“ tähendas ta. „Samas näitavad ettevõtete hinnangud valmistoodangu varudele, et nende tase on pigem liiga väike. See osutab võimalusele, et edaspidi toodang suureneb.“
Investeeringute kahanemisel kaks põhjust
Nõudluse poolelt vaadatuna oli SKP arengus Kaspar Oja hinnangul positiivne märk ekspordi kasv: kaupade ja teenuste eksport oli püsihindades ligikaudu 5% suurem kui aasta varem. Investeeringud seevastu kahanesid veidi, mille põhjuseks olid kaks varaklassi: elamud ja transpordivahendid. „Viimase puhul mängis ilmselt osaliselt rolli automaksu kehtestamine. Samas investeeringud erinevatesse masinatesse ja seadmetesse suurenesid – selle taga on tõenäoliselt muuhulgas kaitseinvesteeringud,“ nentis Oja.
Ettevõtete investeeringud jäid laias laastus eelmise aasta sama perioodi tasemele, majapidamiste investeeringud kahanesid, samas kui valitsemissektori omad kasvasid.
Tegevusalade lõikes tuli kõige suurem osa majanduslangusest energeetikasektorist, mis panustas majanduslangusesse 0,7 protsendipunkti. Lisandväärtuse maht kahanes seal aastases võrdluses 22%. Elektritootmine oli aga 11% suurem kui aasta varem, kuid soojatootmine vähenes 9%.
Suurt negatiivset mõju majanduskasvule avaldasid veel põllumajandus ja metsandus, ehitus ning veondus ja laondus. „Kõiki neid sektoreid iseloomustab küllaltki suur lisandväärtuse hinna kallinemine. Rahalises väärtuses kahanes nende valdkondade lisandväärtus märksa vähem ja mõnes ka kasvas.“
Allikas: https://arileht.delfi.ee/