Pea kõigis Eesti koolides on piisava kvalifikatsioonita õpetajaid

Eesti hariduse infosüsteemi andmetel töötab 2024/2025. õppeaastal Eesti riigikoolides kokku 1867 õpetajat. Neist õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele 379 ehk 20 protsenti.

Eesti erakoolidest on sada protsenti kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid kolmes koolis: MTÜ Edu Valem, MTÜ International Educational Association of Estonia ja Tallinna soome koolis. Kõige vähem kutsenõuetele vastavaid õpetajaid on Gaia koolis (50 protsenti), Metsküla koolis (50 protsenti), Emili koolis (53 protsenti) ja õigeusu hariduse ühingus "Ülestõusmine" (52 protsenti).

Keskmiselt on erakoolides kvalifikatsiooninõudega 76 protsenti õpetajatest, selgus HTM-i statistikast.

Munitsipaalkoolidest on kõige enam kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid Setomaa vallavalitsuses – 98 protsenti. Saarde vallavalitsuse hallatavates koolides on nõuetele vastavaid õpetajaid 92 protsenti ja Ruhnu vallavalitsuses 91 protsenti.

Teisel väikesaarel Vormsil on olukord vastupidine – seal on kvalifikatsioonitunnistusega õpetajaid 54 protsenti. 53 protsenti on kvalifikatsioonitunnistusega õpetajaid Lüganusel ja 54 protsenti Maardus. Kokku on munitsipaalkoolides kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid 77 protsenti.

Kallas: sunniraha koolile on erandlik meede

Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalvel on õigus määrata ebapiisava arvu kvalifikatsiooniga õpetajatega koolidele sunniraha, kui muud meetmed ei ole pikema aja vältel viinud ettekirjutuse täitmiseni.

"Meie jaoks on sunniraha määramine olnud seni erandlik olukord. Sunniraha ei ole karistus, vaid sunnivahend, mida rakendatakse eesmärgiga suunata kooli ettekirjutust täitma, kui muud meetmed ei ole aidanud," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Järelevalve lähtub sellest, et õigusaktide kohaselt peab kõigi õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon vastama kehtestatud nõuetele ning olukord, kus kooli personalist mingil arvul inimestest kvalifikatsioon nõuetele ei vasta, on pigem ajutine erandolukord, mille lahendamise nimel tuleb nii koolipidajal kui ka koolil teha pingutusi," kirjeldas Kallas.

Kallase sõnul on kvalifikatsiooniga õpetajate arvu piisavuse hindamine kaalutlusotsus, mis tehakse lähtuvalt põhimõttest, et õppetööd peavad üldjuhul läbi viima õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele.

"Koolis ei tohiks olla ükski ainevaldkond katmata kvalifitseeritud õpetajatega, samuti ei tohiks ühegi õpilase vaatest valdavat osa tema õppetööst läbi viia õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta," sõnas Kallas.

Kallas: õpetaja peab end pidevalt täiendama

Kallas märkis ka, et kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate olemasolu ei sõltu üksnes riigist.

"Väga oluline on, et kooli pidaja ja koolijuht mõistaksid, mis on nende roll ja vastutus õpetaja kompetentside ja kvalifikatsiooni tõstmisel. Ka õpetaja ise peab oma ametis töötamiseks pidevalt arenema ja kui kvalifikatsiooninõuded ei ole veel täidetud, siis koostöös koolijuhiga leidma võimalused nõuete täitmiseks," sõnas minister.

Riik on suunanud õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmiseks kümneid miljoneid eurosid.

Aastateks 2023–2029 on riigi täienduskoolituste kogueelarve 26 482 500 eurot. Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamise tegevusteks on ministeerium kavandanud 7 142 857 eurot. Samuti toetab riik haridussektori töötajate kompetentside tõstmist mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas töötamiseks eelarvega 6 531 885 eurot.

Allikas: https://www.err.ee/