Väikeettevõtted sooviks töötervishoiu süsteemi muutmist

Tööandjate keskliit on teinud valitsusele mitmeid ettepanekuid, kuidas töötervishoiu bürokraatiat vähendada, aga mitte ainult. Töötervishoiuarstidele soovitakse märksa suuremaid võimalusi.

"Inimesed, kes on saanud mingi hinnangu, et neil võib olla mingi terviseprobleem, peaksid täna liikuma tagasi esmatasandisse, aga ei liigu erinevatel põhjustel. Selles vaates tööandjate panus võiks anda palju suurema tulemuse inimeste tervisennetuse suhtes," ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

Nii soovivadki tööandjad, et töötervishoiuarstid saaks tervisekassa raha eest tellida lisauuringuid, aga ka voli e-konsultatsioonide tegemiseks. Täna töötervishoiuarstidel see õigus on, aga arve tuleb sel juhul maksta tööandjal.

"Juurdepääs on olemas, aga selle eest peaksid tööandjad maksma ja siis tundub väga loogiline öelda, et pöörduge oma perearstile," ütles Alop.

Ka soovivad tööandjad tõsta erisoodustusmaksu vaba tervisekulude piirmäära seniselt 400 eurolt 1000 eurole.

"See tänane piirmäär 400 eurot pandi paika 2018. aastal ja sellest ajast saadik on tervishoiutöötajate palgakulu, mis on suurem osa tervishoiuteenuse kulust, tõusnud 96 kuni 99 protsenti," lausus Alop.

Eesti väikeettevõte assotsiatsiooni (EVEA) juhi Ille Nakurt-Murumaa sõnul on tegu mikroprobleemide lahendamisega, selle asemel, et rääkida põhiprobleemist. Enam kui 30 aastat selles valdkonnas tegutsenud juristi sõnul praegune töötervishoiusüsteem ei toimi väljaspool suuri linnu ning suur hulk tööandjaid peab tegema selleks ebamõistlike kulutusi.

"See teenus on väga ebaühtlase kvaliteediga, mis tähendab, et meil oleks tänasel päeval tagumine aeg tunnistada, et Eesti Vabariigis ei ole nii palju maksuraha, et pidada üleval kahte paralleelset esmatasandi arstiabisüsteemi - perearstiabi süsteemi ja töötervishoiusüsteemi," rääkis Nakurt-Murumaa.

EVEA juhi sõnul puudub täna igasugune vajadus rutiinselt kontrollida kõiki töölepingu alusel töötavaid inimesi. Töötervishoiuarsti kui eriarsti jutule tuleks suunata vaid need inimesed, kelle tervis on tööl kahjustunud või kellel tööiseloomu tõttu on see oht.

"See peaks olema vajaduspõhine kindlasti, lähtuvalt inimese tööalastest riskidest ja ka mina leian, et see ei peaks olema niimoodi kohustuslik nagu ta praegu on. Seda leiavad ka töötervishoiuarstid ise. Siin tuleb jällegi läbi mõelda, mis see täpne sagedus on, kui tihti keegi peaks pöörduma ja kindlasti peaks töötajal ise olema võimalus pöörduda, kui ta tunneb, et tööst tingituna on tal mõne kõõluse ülekoormus tekkinud," ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

Seadusemuudatusi tehes tuleb Jolleri sõnul ennekõike kuulata töötervishoiuarstide arvamust, aga ka tööandjate oma, sest nende tasuda jäävad kulud. Võimaliku reformi alles hakatakse planeerima.

Allikas: https://www.err.ee/