Vaesemate perede lapsed vananevad eakaaslastest kiiremini

Imperial College Londoni teadlased analüüsisid teadusajakirjas Lancet avaldatud uuringu raames 1160 Euroopa lapse andmeid, kelle vanus jäi 6–11 aasta vahele. Lapsi hinnati rahvusvahelise perekondliku jõukuse skaala alusel, mis võtab arvesse erinevaid tegureid, näiteks, kas lapsel on oma tuba ja kui palju on leibkonnas sõidukeid, vahendab The Guardian.

Lapsed jagati kõrge, keskmise ja madala jõukuse rühmadesse. Uuringu autorid mõõtsid vereproovide kaudu telomeeride pikkust valgetes verelibledes ning määrasid uriinianalüüsi põhjal stressihormooni kortisooli taset. Telomeerid on kromosoomides paiknevad struktuurid, mis mängivad olulist rolli rakkude vananemises ja DNA terviklikkuses. Mida vanem on inimene, seda lühemad on tavaliselt tema telomeerid.

Varasemad uuringud on näidanud, et telomeeride pikkus on seotud krooniliste haigustega ning nii äge kui ka krooniline stress võivad telomeere lühendada.

Uuringus selgus, et jõukaimasse rühma kuulunud perede lastel olid telomeerid keskmiselt viis protsenti pikemad kui kõige vähem jõukasse rühma kuuluvatel lastel. Samuti leidsid teadlased, et tüdrukutel olid telomeerid poistega võrreldes keskmiselt 5,6 protsenti pikemad, ning suurema kehamassiindeksiga lastel olid telomeerid lühemad. Ühe protsendi võrra suurem kehakaal tähendas keskmiselt 0,18 protsendi võrra lühemaid telomeere.

Keskmise ja kõrge jõukuse rühma lastel oli kortisoolitase 15,2 kuni 22,8 protsenti madalam kui madala jõukuse rühma lastel.

Autorid märkisid, et uuringul on mõningaid piiranguid. Uuringusse kaasatute hulgas polnud näiteks sügavas vaesuses elavaid lapsi. Teadlased rõhutasid, et tulemusi ei tohiks tõlgendada nii, nagu oleks jõukusel seos geenide "kvaliteediga". Pigem näitab uuring keskkonna kaudset mõju vananemisele ja pikaajalisele tervisele.

Uuringu tulemused näitavad autorite hinnangul selget seost perekondliku jõukuse ja rakkude vananemise vahel. Madalama jõukuse taust põhjustab organismis täiendavat bioloogilist kulumist. Näiteks on teada, et krooniline stress kahjustab organismi. Loomkatsed on näidatud, et lühemad telomeerid on ka stressis loomadel.

Autorite hinnangul viitab see sellele, et lapse esimese elukümnendi jooksul võivad tekkida muutused, mis kujundavad tema elukäiku ka edaspidi. Ehk siis mõne lapse majanduslik taust võib juba varakult panna nad bioloogiliselt ebasoodsasse olukorda võrreldes nendega, kes saavad elus parema lähtepunkti. Täiskasvanute puhul on see omakorda seotud eluea ja tervisega. 

On lisaks võimalik, et vähem jõukate perede lapsed kogevad rohkem psühhosotsiaalset stressi: näiteks peavad nad jagama tuba pereliikmetega või neil puuduvad õppimiseks vajalikud ressursid, nagu arvuti kodutööde tegemiseks.

Allikas: https://www.err.ee/