Raudsepp: Eesti on maksutõusudega ise hinnatõusule kütet lisanud

Statistikaameti andmed näitavad, et möödunud kuudel hinnatõus jätkus ning seda veavad toiduained ja mittealkohoolsed joogid.

Raudsepp ütles, et toiduainete hinnatõusul on põhjuseid mitu. Esmalt see, et väga paljud toiduained imporditakse ning nende maht kasvab. See suurendab puudujääki kaubandusbilansis, kuid teiselt mõjutavad seetõttu Eesti toidukaupade hindu maailmaturu hinnad.

"Teiseks on see, et neid kiiresti tõusvaid hindasid oleme – nüüd tuleb öelda juba korduvalt ja aastate jooksul – ise veel tagant kütnud maksutõusudega ehk see, millele sai viidatud juba kaks aastat tagasi, et paraku maksutõusud kiirendavad inflatsiooni ja pikendavad majanduslangust, on osutunud tõeks ja ega me sellega ei ole veel ennast peatanud. Me tõstame makse veelgi," tõdes ta.

Kolmanda faktorina tõi Raudsepp majandusmudeli, sest toidukaupade jaemüügi maht on vähenenud alates 2022. aasta esimesest kvartalist ja langus on pidurdunud alles viimastel kuudel.

"See tähendab, et kaupmeeste müügimaht ei kasva, see on kogu aeg kahanenud, küll aga kasvavad kulud energiale, palkadele ja neid kulusid kasvatavad kõikidel kogu ahelas ka kõikvõimalikud lisanduvad regulatsioonid," selgitas ta.

Konjunktuuriinstituudi juhi sõnul ulatub hinnakasv mõne kauba puhul üle 40 protsendi. 1. juunist tõuseb käibemaks, kuid Raudsepp märkis, et käibemaksutõus ei ole toiduainete hinnatõusu ainus põhjus.

Ta tõi välja, et hinnad on kogu aeg dünaamikas, tõusevad ja langevad, nii nagu ka teenitava kasumi osakaal, mida põllumehe, toidutööstuse ja jaemüüja ahelas teenitakse ning see on täiesti normaalne. Käibemaksutõus ei tähenda, et juuni lõpuni on hinnad paigas ning 1. juulist tõusevad täpselt 1,7 protsendi võrra.

Hinnad tõusevad juba jaanipäevaks

"Nõudlus, erinevad kampaaniad mõjutavad ka hindasid, aga minu ettekujutus asjast on kogu aeg olnud niisugune, et meil tegelikult hakkavad hinnad tõusma ja tõusevad praegugi, aga võime näha, et kusagil jaanipäeva paiku teeme maale minnes oma ostud juba kallimate hindadega, sest siis on nõudlus ja nõustugem, et kellelgi pole väga aega hinda vaadata ja odavamaid asju otsida," ütles Raudsepp.

Ta märkis, et kui konjunktuuriinstituut oma uuringutes tarbijaid küsitleb, siis jagatakse inimesed sissetulekute järgi nelja rühma, millest neljas on kõige kõrgem.

Viimastel aastatel on Raudsepa sõnul eri sissetulekurühmade vaheline kindlustunde näitaja märksa erinevam ehk kõige kõrgema sissetulekuga inimesed tunnevad end praeguses olukorras palju paremini kui need, kes kuuluvad kolmandasse, teise või esimesse rühma. Seejuures ei saa enam öelda, et probleemid puudutaksid vaid madala sissetulekuga inimesi.

"Probleemid on nendel, kellel on eelarve pingeline, see tähendab seda, et ka keskeas inimestel, kellel on lapsed, head töökohad, nad on juba karjääris edenenud, aga nendel on lapsed kasvatada, huviringid maksta, riided-jalatsid osta, eluasemelaen maksta, autoliising või kaks veel pealekauba," rääkis Raudsepp. "Siis tekibki probleem, et kui baasvajaduste hinnad niivõrd kiiresti on tõusnud, siis millekski rohkemaks enam raha üle ei jää."

Möödunud aastal ütles 15 protsenti küsitletud peredest, et ei tule hästi oma igapäevaste kulude katmisega toime, kuid praegu on see tõusnud 20 protsendini ja prognoosi järgi võib nende hulk kasvada 25 protsendini peredest.

Ostud jäetakse ära, sest raha ei ole

Lahenduseks kasutavad pered säästmist, varasemate säästude kasutamist, kuid paraku ka tarbimislaene.

Ehkki tõusnud on ka keskmine palk, siis konjunktuuriinstituudi direktor märkis, et see on juhtunud ennekõike niigi kõrgema sissetulekuga inimestel. Seetõttu ei maksaks süüdistada tarbijaid, kelle ostuvõime on kindlasti langenud, nagu neil peaks tegelikult raha jätkuma. Tarbijatel puudub kindlus ja seetõttu ei julgeta osta.

"Ostude ärajäämised on seotud sellega, et raha ei ole. Kui me vaatame jaemüügikäivet, siis mingisugusel ajal, esimeses kvartalis või sealkandis, nägime, et kaubamajade käive langes, tööstuskaupade käive langes, toidukaupade käive langes, aga tõusis näiteks käive turgudel, kioskitel ja second hand'is. See ei räägi julguse puudumisest, see räägib raha puudumisest," rõhutas Raudsepp.

Ta lisas, et Eesti tootjate osakaal jaekettides on kahjuks aasta-aastalt vähenenud ning on alust arvata, et praegu see vähenemine kiireneb. Ainult importiv riik ei saa aga olla, sest oma toit tuleb suures osas ise kasvatada, vastasel juhul hävitame ise oma majanduse ära.

"Mida me jätame siis oma põllumeestele, oma toidutööstusele? See on pikaajaline ja kumuleeruv negatiivne protsess, kui me sellise asja vallandame, nii ei tohi teha," ütles Raudsepp.

Küsimusele, kas selle aasta jooksul võiks tunneli lõpus hakata valgust nägema, vastas ta, et ehkki praegu räägitakse majanduse elavnemisest, sest majanduskasvust põhjust rääkida ei ole, osutus möödunud aasta neljanda kvartali kasv anomaalseks ehk mida toob tulevik, näitab aeg.

"Elavnemine kahjuks ei ole majandustermin ja seda ei saa mõõta, sellel ei ole mõõtühikut, seda saab iseloomustada läbi mingite teiste näitajate. Asi, mis meil nüüd kõige rohkem elavneb, on tõepoolest hindade tõus, see protsess meil kahjuks kiireneb," ütles Raudsepp.

Allikas: https://www.err.ee/