Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv üha kasvab
18.06.2025
Tervise Arengu Instituudi (TAI) psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2024. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid neli protsenti rohkem kui aasta varem. Enim lisandus taolisi diagnoose alla 15-aastaste seas.
Teenusepakkujatelt kogutud andmete põhjal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel üle 102 000 erineva psüühika- ja käitumishäire. 2023. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid eelmisel aastal ligi 4400 võrra ehk neli protsenti rohkem psüühika- ja käitumishäireid.
Psühhiaatri vastuvõtul käib vaimse tervise probleemidega rohkem naisi kui mehi. Vähemalt 15-aastastest psühhiaatri patsientidest oli naisi enam kui pool, samas on nooremate patsientide hulgas rohkem poisse kui ka tüdrukuid. Kümnendik psühhiaatri patsientidest oli alla 15-aastaseid ja nendest kaks kolmandikku olid poisid.
"Kiireim oli psüühika- ja käitumishäirete kasv alla 15-aastastel patsientidel. Neil esines psüühika- ja käitumishäire diagnoose 14 protsenti enam kui aasta varem ja sealhulgas oli poistel häireid ligi kaks korda rohkem kui tüdrukutel," selgitas TAI vanemanalüütik Reet Nestor.
Suurem osa (90 protsenti) psühhiaatri patsientidest on vähemalt 15-aastased ja neil registreerisid psühhiaatrid psüühika- ja käitumishäireid eelmise aastaga võrreldes neli protsenti rohkem. Sealhulgas oli kasv naiste hulgas neli protsenti ja meestel protsendipunkti võrra keskmisest väiksem.
Psühhiaatrid diagnoosisid mullu enam kui 30 000 esmakordset psüühika- ja käitumishäire juhtu, mis on 12 protsenti enam kui aasta varem. Levinuimaks diagnoosiks on läbi aastate nii meeste kui ka naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. Teiseks sagedasemaks diagnoosiks olid meeleoluhäired. Nii ärevus- ja stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel sagedamini kui meestel.
Varem sageduselt kolmas diagnoos – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire oli rohkem omane meestele, kuid seda on viimastel aastatel vähem diagnoositud.
Sageduselt kolmandaks diagnoosiks on tõusnud tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, sealhulgas hüperkineetilised häired, millest aktiivsus- ja tähelepanuhäire on olnud sagedasimaks diagnoosiks alla 15-aastatel patsientidel. Nende hulgas diagnoositakse häiret poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel.
Nestor selgitas, et teadlikkuse suurenedes on viimastel aastatel hakatud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret rohkem märkama ja diagnoosima ka täiskasvanutel, kellel see lapseeas on jäänud diagnoosimata. Eelmisel aastal esines psühhiaatri vastuvõtul olnud inimestel hüperkineetilisi häireid ligi 13 000 juhul ja nendest enam kui 70 protsenti vähemalt 15-aastastel patsientidel.
Psühhiaatrid registreerisid 2024. aastal hüperkineetilisi häireid poole rohkem kui aasta varem ja nende diagnoosimine on viimastel aastatel sagenenud just täiseas naistel.
Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati 2024. aastal välja 9660 inimest, mis on paarisaja võrra vähem kui aasta varem, kuid nende keskmine ravikestus oli endiselt 17 päeva. Enim oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega inimesi.
Allikas: https://www.err.ee/