Toimetulekutoetust saavad peamiselt töötud, lastega pered ja üksikvanemad
11.08.2025
Riik maksab toimetulekutoetust üle 5000 leibkonnale kuus, kellest üle 60 protsendi moodustavad töötud ning ülejäänu valdavalt lastega pered ja üksinda last kasvatavad vanemad. Lisaks saavad toimetulekutoetust ka umbes 2000 ajutise kaitse saanud leibkonda.
Sotsiaalministeeriumi andmed näitavad, et Eesti püsielanikest toimetulekutoetuse saajate arv on püsinud võrdlemisi stabiilsena.
Sellel ja eelmisel aastal on selliseid leibkondi olnud kuus 5300–5600, samas kui aastatel 2022-2023 jäi nende hulk 5200–6600 ning 2021. aastal 5000–6000 vahemikku.
"See viitab, et ehkki majanduslik olukord on olnud keeruline, ei ole püsielanike hulgas toimunud toetusesaajate arvu plahvatuslikku kasvu, küll aga on säilinud stabiilselt kõrge vajadus madala sissetulekuga perede seas," ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets.
Ta lisas, et kui vaadata toetusesaajaid, siis neist 60-69 protsenti on töötud ning ülejäänu jaguneb lastega perede ja üksi last kasvatavate vanemate vahel.
Lisaks püsielanikele maksab riik toimetulekutoetust ka ajutise kaitse saanud inimestele. Pärast sõja algust Ukrainas lisandus neid korraga palju, mistõttu moodustasid nad esialgu kuni 55 protsenti kõikidest toetust saanud leibkondadest. Edasiste aastate jooksul on ajutise kaitse saanute osakaal järjest langenud.
Kui 2023. aasta lõpus moodustasid ajutise kaitse saanud leibkonnad 32 protsenti kõigist toetusesaajatest, siis eelmise aasta lõpuks langes nende arv 28–30 protsendi vahemikku ja oli tänavu kevadeks jõudnud 27–29 protsendini.
"Keskmiselt saavad toimetulekutoetust igakuiselt ligi 2000–2200 ajutise kaitse saanud leibkonda, kellest valdav osa on lastega ja sageli ka üksikvanemaga pered," tõi Peets välja.
Tänavu on toimetulekutoetuse maksmiseks ette nähtud 43,2 miljonit eurot. Sotsiaalministeerium seirab neid andmeid küll igakuiselt, kuid kas sellest summast piisab või jääb midagi üle, tehakse Peetsi sõnul avalikuks järgmise aasta alguses. Praeguse prognoosi järgi peaks ette nähtud summast tema kinnitusel piisama.
Mullu oli toetustele mõeldud summa 39 miljonit eurot, kuid 0,3 miljonit eurot sellest jäi kasutamata. 2023. aastal jäi kavandatud 45,2 miljonist eurost 0,2 miljonit kasutamata, samas kui 2022. aastal jäi 40,4 miljonist toetusteks ette nähtud eurost pool miljonit eurot puudu.
Aja jooksul on väljamakstavad summad kasvanud: kui nelja aasta eest maksti ühe taotluse kohta keskmiselt välja 270 eurot, siis möödunud aastaks ületas see summa juba 410 eurot kuus.
Maakonniti kulus mullu toimetulekutoetusteks kõige suurem summa Harjumaal, ulatudes 18,5 miljoni euroni, seejuures suurim toetussumma läks Maardu elanikele, millele järgnes Saue vald. Ida-Virumaal kulus 5,4 miljonit eurot, millest suurim kulu toetusele oli Narvas ja Kohtla-Järvel. Tartumaal kulus toimetulekutoetusele ligi 3,4 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse maksmisel võetakse arvesse inimese netosissetulekut, eluasemekulusid ja toimetulekupiiri. Viimane on alates 2022. aasta 1. juunist 200 eurot kuus üksi elavale inimesele või ühele pereliikmele, nii et iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Alaealiste pereliikmete toimetulekupiiriks on 240 eurot kuus.
Toimetulekupiiri paneb valitsus paika riigieelarves, mille kinnitab riigikogu.
Esmaspäeval ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, et hinnatõuse arvestades peaks tõstma ka toimetulekutoetust ning ühtlasi tuleks see muuta andmepõhiseks, nii et need, kellel on õigus toetust saada, ei takerduks taotlemisel bürokraatiasse. Seda, kas Eesti 200 viib selle teema ka eelarveläbirääkimistele, ei osanud Pakosta veel kinnitada.
Allikas: https://www.err.ee/