Perearsti eriala ootamatu menu arstipõuda kuigivõrd ei leevenda

Posted in Interneti uudised

foto02.09.2025

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuri tuli tänavu õppijaid kõigile välja kuulutatud kohtadele ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut taotles ka riigilt lisakohti. Suurem vastuvõtt aga perearstide puudust Eestis eriliselt ei leevenda.

Perearstide puudus Eestis on süvenev probleem: paljud perearstid jäävad lähiaastatel pensionile ja lahkuvad tööturult. Lisaks on arstid ülekoormatud, sest nende poole pöördutakse ka probleemidega, mille lahendamiseks on ette nähtud muud spetsialistid.

Perearstiks saab õppida Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuris, kus õppekohti on 40, kuid sel aastal võeti vastu 42 õppijat. 

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda rääkis, et tänavune suurem vastuvõtt peremeditsiini residentuuri on märkimisväärne, sest esimest korda aastate jooksul saadi kõik väljakuulutatud kohad täis.

"Me oleme küll välja kuulutanud 40 kohta, aga me 40 kohta täis pole saanud. See on jäänud kusagil 33–36 residendi juurde, mida me oleme saanud," meenutas Kalda.

Sel aastal võttis Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur vastu seitse õppijat rohkem kui eelneval aastal.

"Riigi poolt on peremeditsiin ka üheks prioriteetseks erialaks loetud. Meile oli antud ka lubadus, et kui meil on kandidaate enam, kes eksami ära sooritavad positiivselt, siis me võime taotleda lisakohti."

Perearstide seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots nentis, et selle aasta suur huvi eriala vastu on perearstidele rõõmusõnum, kuid ta lisas, et paljud praegused Eesti perearstid on juba pensionieas.

"Seda näitavad kõik need uuringud ka, et väga suur hulk perearste on ikkagi praegu juba pensionieas ja võib-olla ka varsti minemas ja küllap on ka Eestis neid piirkondi, kus ei ole üldse perearste," lausus Ots.

Ots selgitas, et tänavune suurem vastuvõtt eriti perearstide puudujäägi probleemi ei lahenda.

"Kui nad kõik jäävad peremeditsiini ja jäävad Eestisse tööle, siis see võiks olla mingi lahendus küll, aga peremeditsiin ja residentuur on neli aastat ja see on pikk aeg," sõnas Ots.

Ots on arvamusel, et probleemi lahendamiseks tuleb alustada hoopis esmatasandi meeskonna suurendamisest.

"Sellist plastilist vajaduspõhist rahastust, mis suurendaks esmatasandi meeskonna rolli, on see meie sõnum riigile, mis me näeme lahendusena," edastas Ots perearstide soovi.

Allikas: https://www.err.ee/