Vabade ametikohtade arv kasvas üle 10 000

Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim ehk 1782 hariduses ning 1407 hulgi- ja jaekaubanduses. Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem ehk 97 781 töötlevas tööstuses.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga, selgitas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

"Vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,7 protsenti. Mullu teises kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6 protsenti," märkis Saagpakk pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et tänavu teises kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ning hulgi- ja jaekaubandusele palju ka avalikus halduses ja riigikaitses (k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus) (1172) ning töötlevas tööstuses (1049).

Teises kvartalis võeti tööle 50 670 inimest, mida on üle 300 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tööandja algatusel lahkus töölt 5731 inimest, mida oli 296 inimest vähem kui mullu samal ajal.

Tööandja algatusel lahkus 11,9 protsenti kõigist töölt lahkunutest, samas mullu lahkus tööandja algatusel 12,5 protsenti kõigist töölt lahkunutest.

"Kui vaadata kõiki 2025. aasta teises kvartalis töölt lahkunuid, siis kõige rohkem oli neid hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (7274 töötajat). Tööle võetud töötajate arv oli suurim aga hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (8144) ning töötlevas tööstuses (6825)," täheldas analüütik.

Enim vabu ametikohti oli Harjumaal, moodustades pea 82 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest. Harjumaal oli enim ka hõivatud ametikohti, moodustades 57 protsenti hõivatud ametikohtadest. Sellele järgnes Tartumaa 11 protsendiga ning Ida-Virumaa 4,5 ja Pärnumaa 3,9 protsendiga.

Ökonomist: haridusvaldkonna seis tekitab muret

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et liikumised tööturud ilmestavad tööturu hetkeolukorda ning kui tööturule sisenejaid väljujatest rohkem, tähendab see, et ettevõtetel läheb hästi.

Viimaste statistikaameti andmete kohaselt võeti tööle veidi rohkem inimesi, kui sealt lahkus. "Väga sarnane oli seis ka aasta tagasi. Need numbrid viitavad, et üldiselt on majanduses väga väike, aga siiski, kasv," ütles Eamets pressiteate vahendusel.

Eamets nentis, et suured muutused majutuses ja toitlustuses ning ehituses on arusaadavad, kuna suvel ongi nendes valdkondades rohkem töökäsi vaja. Muret tekitab aga olukord hariduses.

"Teises kvartalis lahkus hariduse valdkonnast 6184 inimest ning tööle võeti 2662 inimest, vahe on tervelt 3522. Seega on täiesti mõistetav ka õpetajate pikett Toompeal, kus nõutakse normaalsemaid töötingimusi (koormusi) ning õiglasemat palka. Kolmas kvartal kindlasti muudab olukorda, sest nii augustis kui ka septembri alguses tegeletakse aktiivselt värbamisega ja üritatakse leida puuduvad õpetajad, et koolid saaksid õppetööd alustada. Probleem on aga kindlasti olemas," sõnas Eamets.

Kaubandussektori suur liikuvus viitab aga suhteliselt madalale palgatasemele, mis viimase statistika järgi moodustas sektoris 85 protsenti keskmisest palgast.

Allikas: https://www.err.ee/