Analüütikud: vabade töökohtade arvu kasv näitab majandusolukorra paranemist

Vabad ametikohad moodustasid teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,7 protsenti, mida on rohkem kui mullu samal perioodil. Kõige rohkem uusi töötajaid vajati Harju maakonna ettevõtetes.

Hariduses oli täitmata 1782 ametikohta, kaubanduses 1400. Töölt lahkus kõige enam töötajaid samuti kaubanduses.

"Näeme, et inimesi on tööle läinud teises kvartalis rohkem kui lahkunud ja see vahe on suurusjärgus 2000 inimest. Ja kui inimesi võetakse rohkem tööle, siis see üldiselt viitab, et majanduses hakkavad asjad natuke paremaks minema. See on suhteliselt väike vahe ja viitabki sellele, et kiiret arengut majanduses pole. Äsja avaldatud SKP statistika näitas meile sama, et majanduskasv on 0,9 protsenti teises kvartalis, nii et selles mõttes need tööjõuliikumise numbrid toetavad SKP statistikat," lausus Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Vabu ametikohti oli teises kvartalis 4,4 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

"Ma arvan, et selle numbri taga on eelkõige see, et vajalike oskustega töötajate puudus on väga laiapõhjaline Eestis. Ja see on Eesti ühiskonna mure, sest erinevaid töötajaid napib erinevates valdkondades. See tähendab, et igal aastal jääb tööturult puudu tänase elatustaseme hoidmiseks kuskil 5000 inimest," ütles tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

"Võrdleme oma andmeid ka töötukassa andmetega ja nende trendid kinnitavad sama, et vabade ametikohtade arv on tõusnud. Siin on väga palju näitajaid, mida tuleks vaadata. Näiteks töötuse määr, mida me võrdleme vabade ametikohtade määraga ja saame teada, et praegu 4,6 inimest kandideerib teises kvartalis ühele ja samale ametikohale," lausus statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

Seega, vabu töökohti on küll rohkem kui mullu, kuid ka soovijaid nendele kohtadele on palju.

Telia personalidirektor Ingrid Viinapuu nentis, et neil on sel aastal vabu ametikohti 15 protsenti vähem, kuid tõesti, uusi töötajaid leida on lihtsam kui veel aasta tagasi. Probleeme tekitab enim IT-eriala spetsiifilisi oskusi vajavate kohtade täitmine.

"Meil on sajale ametikohale kandideerinud umbes 5000 inimest, keskmiselt 60 inimest ühele ametikohale, aga on ka konkursse, kus kandidaate on rohkem, või kus me ise teeme nii-öelda sihtotsingut," ütles Viinapuu.

"Need ametikohad, kus on Eestis väga vähe kompetentsi või siis on meie ootus, et oleks leida küpsemaid professionaale, kui tegelikult saada on, nende kohtade täitmisega läheb kauem," lisas ta.

Allikas: https://www.err.ee/