Järgmise aasta alguses tekib tööandjatele väga suur surve palku tõsta

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski.

Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. Bensiinihind tõusis augustis 0,7% ning diislikütuse hind langes 1,9%. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7% ja 3,5% madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2% tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8% odavnenud.

Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6%. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3% ning piima, piimatoodete ja munade 0,7%, aga ka näiteks linnuliha 2% ja šokolaadi 2,6% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6% ning valmistoidu 2,4% hinnalangus.

„Prognoosida võib, et ligi 6% inflatsioon tekitab järgmise aasta alguses väga suure surve tööandjate poolt palgakasvule,“ ütleb Bigbanki ökonomist Raul Eamets. Seda olukorras, kus ka ettevõtetel hakkab paremini minema, mida kinnitavad ka muud makronäitajad.

„Valimiste eel on oodata ka avaliku sektori töötajate palgakasvu, mis omalt poolt survestab erasektorit oma töötajate palku tõstma. Palgakasv toob kaasa täiendava nõudluse ja uue surve hinnatõusule. Surnud ring,“ lisab Eamets.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/