Räige inimkaubanduse juhtum Soomes. Marjafirma juht astus päevapealt tagasi. „Neile anti üks kalapea toidukorra kohta“
05.09.2025
Marjade korjamise äris tegutsev Soome firma Kiantama teatas, et ettevõtte tegevjuht Vernu Vasunta on saanud maakohtust kohtuotsuse, mistõttu ta tagasi astub. Põhjuseks on tõsine inimkaubanduse süüdistus, kirjutab Ilta Sanomat.
Kohtuotsuse tulemusena on Vasunta teatanud, et lahkub viivitamata Kiantama tegevjuhi ja juhatuse liikme kohalt. “Ehkki kohtuotsus ei ole veel lõplik, pean ma ettevõtte huvide seisukohalt õigeks loobuda tegevjuhi ametist ning lisaks loobuda kõigist juhatuse liikme kohtadest, et anda ettevõttele meelerahu,“ ütles Vasunta avalduses.
Reedel mõistis Lapi maakohus Vasunta süüdi 62 raskendatud inimkaubanduse episoodis ja karistas teda kolme ja poole aasta pikkuse vangistusega. Vasunta Tai äripartner sai kolmeaastase vangistuse. Lisaks määrati Kiantamale 100 000 euro suurune juriidilise isiku rahatrahv ning Vasuntale nelja-aastane ärikeeld.
Kohtu hinnangul olid Taist toodud marjakorjajad sisuliselt sunnitööl. Kohus leidis, et ohvrid sõltusid süüdistatavate pakutud majutusest, toidust ja muudest kõrvalteenustest, kuna nende keeleoskus oli nõrk, haridustase madal, rahalised vahendid piiratud, nad olid välismaalased ega tundnud kohalikku olustikku ega omanud kontakte. Kaebajate passid võeti neilt töö ajaks ära.
Räiged süüdistused
Süüdistuse kohaselt sunniti marjakorjajaid töötama varahommikust hilisõhtuni. Prokuröride väitel jälgiti korjajate liikumist autodesse paigutatud GPS-seadmete abil ning neile ei antud, vastupidiselt lubadustele, juhiseid selle kohta, kuidas marjametsi üles leida.
Kiantama korjas marjakorjajatelt igapäevaseid kulusid toidu, autorendi ja majutuse eest. Prokuröride kinnitusel pidid korjajad ise ostma ka kohustusliku varustuse, näiteks sääsevõrguga mütsid. Samuti tuli neil ise tasuda näiteks autokütuse eest.
Prokuröride sõnul olid marjakorjajate elamistingimused enamikes laagrites, kuhu nad majutati, kehvad: elamispind oli kitsas ja näiteks tualette ei olnud piisavalt. Lisaks pakuti korjajatele väidetavalt kehva kvaliteediga toitu.
„Korjajatele on pakutud muuhulgas lõhepeadest valmistatud suppi. Valdav osa Soomes toodetud lõhepeadest kasutatakse loomasööda tootmisel. Kalapeade arv oli seejuures arvutatud nii, et igale korjajale jaguks üks pea toidukorra kohta,“ seisab prokuröride süüdistusaktis.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/