Hollandi pensionireform ähvardab tekitada Euroopas tormi. „Närvilisus on kindlasti väga suur“
07.09.2025
Euroopa võlakirjaturge ootab ees ligi kahe triljoni euro suurune raputus, mille keskmes on Hollandi pensionisüsteemi laiaulatuslik reform, vahendab Bloomberg. See lisab pingeid juba niigi keerulisele olukorrale, mida iseloomustavad mure riikide eelarvedefitsiitide pärast ja poliitiline ebakindlus Prantsusmaal.
Tormi keskmes on Hollandi pensionisüsteemi ümberkorraldamine, mis on Euroopa Liidu suurim. Kuigi Hollandi majandus moodustab euroala kogutoodangust vaid 7%, on selle pensionisüsteem turul hiiglasliku kaaluga. Hollandi pensionifondide varade maht on kokku umbes 1,9 triljonit eurot, sh on nende portfellis ligi 300 miljardi euro väärtuses Euroopa võlakirju. Võrdluseks: Eesti pensionifondide varade maht on umbes 7,2 miljardit eurot ehk 260 korda väiksem.
Reformi eesmärk on kohaneda vananeva rahvastiku ja muutuva tööturuga ning see näeb ette üleminekut uuele, niinimetatud elutsükli investeerimise mudelile.
Reform sunnib Hollandi pensionifonde massiliselt müüma oma pikaajalisi riskimaandusinstrumente (intressimäära vahetuslepinguid), kuna uue süsteemi kohaselt väheneb fondide vajadus selliste lepingute järele. Reformiga suunatakse rohkem raha aktsiatesse. See pretsedenditu müügisurve tekitab turul pakkumise ja nõudluse tasakaalutuse, mis tõstab pikaajaliste võlakirjade intressimäärasid ning põhjustab laialdast ebakindlust ja volatiilsust.
See on juba praegu tekitanud turul pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse. Analüütikud hoiatavad, et kuna suur hulk fonde soovib oma lepingutest vabaneda, võivad riskifondid ja teised turuosalised oodata soodsamat hetke tehingute tegemiseks, mis võib omakorda viia pikaajaliste võlakirjade tulususe järsu tõusuni. Pikaajaliste, näiteks 30-aastaste Saksamaa ja Prantsusmaa riigivõlakirjade tulusus ongi viimastel kuudel tõusnud.
Olukorda muudab keerulisemaks asjaolu, et tavaliselt väljastavad riigid jaanuaris hoogsalt uusi võlakirju ehk nõudlusega võib tekkida probleeme. „Kuidas kõik jaanuaris kujuneb, on igaühe enda arvata, kuid närvilisus on kindlasti väga suur,“ kommenteeris Barclaysi Euroopa intressimäärade uuringute juht Rohan Khanna väljaandele. „Turg võib sellistes olukordades muutuda ebalikviidseks ja heitlikuks.“
Ka Hollandi keskpank hoiatas juba aasta alguses võimaliku ohu eest finantsstabiilsusele. Ebakindlus on suur, mida peegeldab ka Vanguardi rahvusvaheliste intressimäärade juhi Ales Koutny kommentaar, et antud olukorras on muutuvaid osi lihtsalt sedavõrd palju. „Kõik teavad, et see sündmus on tulemas, aga keegi ei tea, milline on lõpptulemus.“
Varahaldurid, nagu BlackRock ja Aviva Investors, soovitavad olla pikaajaliste Euroopa võlakirjade suhtes ettevaatlikud ning eelistada lühema tähtajaga väärtpabereid. Mõnede, näiteks JPMorgan Asset Managementi hinnangul muudab praegune olukord atraktiivsemaks hoopis USA riigivõlakirjad.
Nõudluse langus pikaajaliste võlakirjade järele võib survestada riike emiteerima rohkem lühema tähtajaga võlga. See aga suurendaks nende haavatavust intressimäärade kõikumise suhtes, kuna võlga tuleks sagedamini refinantseerida.
Samas on ka leevendavaid asjaolusid. Hollandi valitsus on andnud pensionifondidele riskimaanduspositsioonide kohandamiseks üheaastase üleminekuperioodi. Ka Hollandi keskpank on teatanud, et jälgib olukorda hoolikalt ning usub, et see periood annab fondidele piisavalt paindlikkust muudatuste tegemiseks.
Sellest hoolimata on paljud turuosalised endiselt ärevil ja valmistuvad aasta alguses suuremaks volatiilsuseks. Deutsche Banki esindaja Pierre Hauvilleri sõnul positsioneerivad turud end juba praegu selleks ning kauplemine jaanuari alguse volatiilsusega on muutunud väga populaarseks.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/