Tarbijahinnad kasvasid 6,1 protsenti, toit kallines aastaga 9,2 protsenti

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu viie protsendi piiri, jõudes augustis 6,1 protsentini.

Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4 protsenti.

"Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsenti võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad," rääkis Veski.

Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad neli protsenti ja teenused 9,3 protsenti kallimad.

Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele neli protsenti, sealhulgas üür 3,7 protsenti ja elekter 13,2 protsenti. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. 

Bensiinihind tõusis augustis 0,7 protsenti ning diislikütuse hind langes 1,9 protsenti. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7 protsenti ja 3,5 protsenti madalamad.

Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2 protsenti tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8 protsenti odavnenud.

Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3 protsendini ulatunud ning piima, piimatoodete ja munade 0,7 protsendi suurune, aga ka näiteks linnuliha ja šokolaadi hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6-protsendine ning valmistoidu 2,4-protsendine hinnalangus.

Ökonomist: sel aastal ei ole hinnatõusu lõppu näha

Luminori ökonomist Lenno Uusküla ütles, et toiduainete hinnatõusu lõppu on selleks aastaks keeruline oodata, pigem on trend hindades üles, sest tavaliselt augustis hinnad toiduainete ja jookide kategoorias pigem odavnevad.

"Sel aastal ei ole hinnatõusu lõppu näha, kuid hinnatõus aeglustub, sest peamised maksutõusud on juba toimunud," märkis Uusküla.

"Hinnatõusu pidurdamine on üks olulisemaid ülesandeid sest me oleme oma rikkuse kohta väga kalliks saanud ning see on saanud Eesti ekspordile ja mitte vaid kaupade osas vaid ka turismivaldkonnas. Järjest odavam on eestlastel minna mujale puhkama ja osta mujalt kaupu ja teenuseid," lisas Uusküla.

Bigbanki ökonomist Raul Eamets osutas, et kõrge inflatsioon tekitab järgmise aasta alguses väga suure surve tööandjate poolt palgakasvule, seda olukorras, kus ettevõtetel hakkab paremini minema.

"Valimiste eel on oodata ka avaliku sektori töötajate palgakasvu, mis omalt poolt survestab erasektorit oma töötajate palku tõstma. Palgakasv toob kaasa täiendava nõudluse ja uue surve hinnatõusule," ütles Eamets. "Surnud ring."

Allikas: https://www.err.ee/