Uus kutsehariduse rahastusmudel ühtlustab õpetajate palgad

Kutsehariduse praegune rahastusmudel loodi 2017. aastal. Võrreldes pea kümne aasta taguse ajaga on ainuüksi hinnakasvu arvestades toonane mudel ajale jalgu jäänud. Samuti ei saa kutsehariduses töötavad õpetajad praeguse mudeli alusel võrreldes teiste õpetajatega samaväärset töötasu, rääkis Eesti Kutseõppe Edendamise ühingu juhatuse esimees, Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba.

"Selle põhjus on see, et puudub kutsehariduse rahastamismudelis õpetajate diferentseerimisfond," ütles Rooba.

Üldhariduskoolides töötavate õpetajate diferentseerimisfondi suuruseks on praegu aga näiteks 20 protsenti, mis makstakse lisaks õpetaja töötasu alammäärale. Koostamisel oleva uue kutsehariduse rahastamismudeli järgi lisandub aga ka tulevikus kutsehariduse õpetajate palgafondile 20 protsendi suurune diferentseerimisfond, sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Me muudame seda rahastusmudelit õiglasemaks ja üldhariduskoolidele sarnasemaks, et kutsekoolid saavad õpetaja palgafondi, mis on alamäär pluss diferentseerimisfond. Nad saavad diferentseerida õpetajate palka professionaalsuse, koormuste ja nüüd siis ka karjääriastmete järgi," selgitas Kallas.

Diferentseerimisfondi lisamine ei lahenda ära aga kogu kutsehariduse rahavajadust. Rooba sõnul vajavad kutsekoolid praegusest rohkem raha ka tugipersonali ülalpidamiseks, praktikate koordineerimiseks ja muuks taoliseks.

"Meil on toimumas see, et tänasel hetkel enam täiskasvanud tasuta õppida ei saa. Kindlasti selle pealt vabaneb teatud ressurss, mida on võimalik sihtotstarbeliselt noorte õpetamiseks kasutada, aga me peame arvestama, et õppimiskohustusliku ea muutmisega, reformiga, tegelikult noorte hulk, õpilaste ja laste hulk, keda me koolis peame õpetama hakkama, kasvab. Tänases eelnõus on õrnalt kajastatud kogu tugipersonaliga seotud finantseerimine," rääkis Rooba.

Kallase sõnul saab järgmisel kahel aastal kutseharidus lisaraha - 2026. aastal on lisaraha suuruseks viis miljonit eurot ja 2027. aastal kaheksa miljonit eurot.

"Kutseharidus on olnud väga pikalt alarahastatud, nii et need vahendid on meil täna olemas, oleme jääke ümber tõstnud mujalt. Aga meil on lisataotlus sees 2028. ja 2029. aastaks. Ühel aastal on vaja kaheksa miljonit veel lisaraha ja teisel aastal 11 miljonit. Sellega kaetakse siis kutsehariduse reformi kulusid," lausus Kallas.

Kutsehariduse uue rahastamismudeli määruse eelnõu on praegu kooskõlastusringil. Uus mudel võiks kehtima hakata 2026. aastal.

Allikas: https://www.err.ee/