Töötajatel jääb soovitud palgast palju puudu. Eriti keeruline on neil, kes teenivad alla 1400 euro
10.09.2025
Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2300-eurost netopalka, mida on praegusest palgast 730 eurot rohkem, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo agentuuri küsitlusest.
2300 eurot kätte on palgaootuste mediaan ehk poolte töötajate palgaootus on sellest väiksem ja pooltel suurem. Võrreldes eelmise aastaga on palgaootused kasvanud 15%. Küsitluses osalenud 5432 töötaja reaalselt teenitav netopalk oli samal ajal kasvanud neli korda aeglasemalt (3,8%).
Toimetulek on halvenenud
„Töötajate palgaootuste kasv on seotud inimeste toimetuleku halvenemisega,“ selgitas palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder, kes lisas, et iga teise töötaja hinnangul on tema majanduslik toimetulek aastaga halvemaks muutunud.
„Kõige enam tunnetavad majanduslikke raskusi alla 1460 eurot teenivad inimesed – neist tervelt 62%-l on aastaga toimetulek kehvemaks muutunud,“ selgitas Seeder.
Kadri Seeder lisas, et palgaga rahulolematus on kasvanud viimased kolm aastat – kui 2022. aastal oli palgaga rahulolematuid 37%, siis täna ei ole oma põhipalgaga rahul pea pooled (48%) töötajad.
Palgaootuste ja reaalsuse lõhe on suurim sotsiaaltöö- ja hariduseriala töötajate seas, kus ootused ületavad reaalselt teenitavat palka vastavalt 34% ja 32%. Madalaim on palgasurve pangandus- ja finantseriala töötajate seas, kus palgasurve on vastavalt 14% ja 16%.
Kõrgeim netopalgaootuste mediaan on IT eriala töötajatel, kes soovivad töökohta vahetades teenida 3200 eurot kätte. Seda on 552 eurot rohkem kui reaalselt teenitav töötasu antud erialal, mis teeb palgasurveks 17%.
Töötajad on aktiivselt tööotsingutel
Uuringu tulemustest selgus, et vaid viiendik töötajatest ei mõtle üldse töökoha vahetamisest ja enamik töötajaid hoiab töövõimalustel silma peal või on aktiivselt tööotsingutel.
„Soov teenida töötasu, mis võimaldab kiire elukalliduse kasvuga toime tulla ja hästi ära elada, on kergitanud kandideerimisaktiivsust ehk tõuganud töötajaid parema töökoha otsingutele,“ selgitas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler.
CVKeskus.ee andmete järgi on tänavu konkureerimas ühe vaba ametikoha nimel keskmiselt 56 töövõtjat, mida on 7% enam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid tervelt 44% rohkem kui viimase 5 aasta keskmine näitaja.
„Tegemist ei ole aga uue trendiga – kõrge konkurents on Eesti tööturul püsinud juba alates 2023. aasta teisest poolest,“ selgitas Adler, kes lisas, et kõige tihedam konkurents on tänavu olnud assisteerivatel töödel, kus ühe vaba ametikoha nimel kandideerib keskmiselt 102 inimest.
Ka turunduse, transpordi- ja logistika ning turismisektorite tööpakkumistel on konkurents töökoha pärast keskmisest oluliselt tihedam – ühe ametikoha nimel kandideerib seal vastavalt keskmiselt 89, 83 ja 80 inimest. Kõige väiksem on konkurents endiselt hariduses, kus ühele vabale ametikohale on keskmiselt 11 soovijat.
Tootmissektori tööandjad on muutunud julgemaks
Kuigi värbamisaktiivsus ei ole tervikuna veel märgatavalt kasvanud, on tänavu Eesti tööturul osades sektorites märgata ka julgemat värbamistegevust ja 2025. aasta esimese kaheksa kuu põhjal paistab, et vähemalt üks Eesti tööturu suurtest mootoritest on hakanud vaikselt soojenema.
„Eesti tööturu üheks suureks veduriks on tööstus- ja tootmissektor, kus värbamistegevus on hakanud elavnema – tänavu on seal avaldatud 8% rohkem tööpakkumisi kui aasta varem,“ ütles CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler ja lisas, et teine tööturu oluline mootor, teenindussektor, on samal ajal jäänud eelneva aastaga samale tasemele. „Seal on varasem langus küll peatunud, ent uusi kasvumärke veel ei paista.“
Tööpakkumiste arvu kasvu on tänavu märgata ka korrakaitse- ja turvavaldkonnas, IT- ja telekommunikatsioonis, hariduses ning energeetikas.
Oluliselt keerulisem on seis toitlustuses, kus tööandjad on tänavu avaldanud 25% vähem tööpakkumisi kui aasta tagasi. Ka ehitussektoris püsib olukord jahe – töövõimalusi on seni avaldatud 8% vähem kui mullu. Turismivaldkonnas on tööpakkumisi avaldatud 4% võrra vähem.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/