Valitsus kiitis heaks haiguslehe ajal paindlikuma töötamise
11.09.2025
Vabariigi valitsus andis heakskiidu ravikindlustuse seaduse muudatustele, mis võimaldab haiguslehel viibides alustada töötamist senisest varem, muudab vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavamaks ja kaotab hüvitiste dubleerimise.
Ravikindlustuse seaduse muudatused aitavad pikaajalisel haiguslehel olijatel sujuvamalt tööle naasta ja parandavad ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ligipääsu ravikindlustusele. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas ja fiktiivsete töötasude vältimine aitab tervisekassa raha tõhusamalt kasutada.
„Tahame, et inimesed saaksid soovi korral haiguse ajal paindlikult töötada ja ravikindlustus oleks kättesaadavam ka neile, kelle sissetulek pole regulaarne. Samas peame välistama süsteemi kuritarvitused. Muudatused toetavad kiiremat tööellu pöördumist ja tagavad, et maksuraha kasutatakse õiglaselt,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
Jalaluumurruga saab tööd teha kodukontoris arvutis
Riigikogule arutamiseks edastatud eelnõu järgi on osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Seda ilma sissetulekutes kaotamata.
Minister Jolleri sõnul on pikemat aega haiguslehel viibijatel juba eelmise aasta keskpaigast võimalik soovi korral ning kokkuleppel tööandja ja arstiga osalise koormusega või lihtsamaid ülesandeid tehes töötada.
„Seni pidi selleks ootama kaks kuud, nüüd loome võimaluse oluliselt varem. On ameteid, kus selline korraldus on soovi korral võimalik – näiteks jalaluumurru korral saab kodukontoris teha arvutis tööd. Küll aga peavad sellise korraldusega nõus olema kolm osalist – inimene ise, tema raviarst ja tööandja. Samuti on inimesel sel ajal õigus saada töövõimet toetavaid teenuseid ja sissetulekut, mis tal oli enne haigestumist,“ lisas ta.
Vajalik raviarsti heakskiit
Eelnõu kohaselt algab võimalus haiguslehe ajal tööle tagasi naasta 31. haiguspäevast ja kestab kuni 152 päeva. Endiselt peab haiguslehel töötamisele andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. Raviarst saab kaasata töötervishoiuarsti, kes aitab kirjeldada muudatused töötingimustes.
Kohanduste täpsustamiseks suhtleb ta ise tööandja ja patsiendiga. Tööandja tasub vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab tervisekassa. Muudatusest on kasu kõigil osalistel – inimesed saavad parema toimetuleku, tööandjad töötajate kiirema tööle naasmise ja tervisekassa kulude kokkuhoiu.
Eelnõu kohaselt algab võimalus haiguslehe ajal tööle tagasi naasta 31. haiguspäevast ja kestab kuni 152 päeva. Endiselt peab haiguslehel töötamisele andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. Raviarst saab kaasata töötervishoiuarsti, kes aitab kirjeldada muudatused töötingimustes.
Kohanduste täpsustamiseks suhtleb ta ise tööandja ja patsiendiga. Tööandja tasub vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab tervisekassa. Muudatusest on kasu kõigil osalistel – inimesed saavad parema toimetuleku, tööandjad töötajate kiirema tööle naasmise ja tervisekassa kulude kokkuhoiu.
Eelmise aasta keskpaigast käivitunud testperioodi käigus on üle 160 inimese soovinud ja samapalju tööandjaid vastavalt võimaldanud üle kahe kuu kestnud haiguslehe ajal töötamist. Töötukassa teenustest on kasutatud peamiselt tööalast rehabilitatsiooni, aga ka kogemusnõustamist.
Kaob topelt asendussissetuleku võimalus
Vabatahtlik ravikindlustus muutub lihtsamalt kättesaadavaks. Eelnõuga kaotatakse eeltingimused kindlustusstaaži ja sotsiaalmaksu tasumise kohta – lepingut võib sõlmida iga Eesti elanik. Kindlustusmakseid lubatakse edaspidi tasuda ka iga kuu, mitte vaid kvartali või aasta kaupa. Samuti arendatakse digitaalne lahendus lepingu sõlmimiseks Terviseportaali kaudu.
Riigieelarve ja ravikindlustusraha tõhusamaks kasutamiseks tehakse muudatus, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta enam samal ajal töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega. Eelmisel aastal kasutas sellist skeemi üle 800 inimese kogusummas ligi 1,2 miljonit eurot. Tegemist on topelt asendussissetulekuga ja tulevikus see võimalus kaob ära.
Pettuste vältimiseks hakataks edaspidi, kui tööandjal pole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia või kui rase ise sellest keeldub, maksma haigushüvitist maksu- ja tolliameti eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete põhjal, mitte aga tuginedes tööandja esitatud andmetele.
Edasisteks aruteludeks riigikokku saadetud eelnõu plaanitakse jõustada järgmiselt: vabatahtliku ravikindlustuse ning maksu- ja tolliameti andmete kasutamise muudatused on jaanuarist 2026, teised muudatused sama aasta aprillist.
Tööandjad soovivad veel paindlikumat lahendust
Eesti tööandjate keskliidu juht Hando Sutter peab positiivseks muudatust, millega lühendatakse haiguslehel viibiva inimese võimalust naasta tööle terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel senise 61. päeva asemel juba alates 31. päevast.
Samas leiab tööandjate keskliit, et paljudel ametikohtadel ja kergemate haiguste või tervisekahjustuste (näiteks vigastuste) puhul on võimalik töötada osaliselt ja kohandatud tingimustel juba märksa varem kui seni ette nähtud. „Kuna selline töötamine toimub arsti, töötaja ja tööandja ühisel kokkuleppel, siis on tagatud, et töö vastab töötaja terviseseisundile,“ ütles Sutter.
Seetõttu on tööandjad teinud ettepaneku lubada haiguslehe ajal töötamist kohandatud tingimustes arsti, töötaja ja tööandja kokkuleppel juba alates 8. päevast.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/