Maksumuudatustest võidavad suurema sissetulekuga inimesed

Kui Eesti täiskasvanud inimesed sissetuleku järgi kümneks grupiks jagada, nii et madalama sissetulekuga grupid on vasakul ja kõrgemaga paremal, võib vaadata kuidas tulevaks aastaks suuremad maksumuutused erinevatele sissetulekugruppidele mõju avaldavad. Esmalt juulist tõusnud käibemaks mõjus negatiivsemalt madalamates tulugruppides, sest vaesemad tarbivad kogu oma tulu ära, aga rikkamad ka säästavad ja seega nende tulust käibemaks on madalama osakaaluga.

Järgmisest aastast kehtima hakkav ühtne 700 euro suurune tulumaksuvabastus peamiselt tõstab suurema sissetulekuga osa ühiskonna tulusid, sest madalama sissetulekuga inimesed juba praegu vähemalt osaliselt saavad maksuvaba tulu kasutada.

Mis tuleb

Neid kahte koos vaadates on olukord isegi rohkem suurema sissetulekuga tuludetsiilide kasuks.

Eelnev plaan

Eelneva plaani kohaselt pidi olukorda kompenseerima ka järgmisest aastast tulumaksumäära kahe protsendipunkti suurune tõus, mis oleks rikkamate võitu pisut vähendanud.

Aga selle plaani otsustas valitsus eile ära jätta, mistõttu rakendub kava, kus suurema sissetulekuga tuludetsiilid võidavad rohkem.

Lõplik tulemus

Eesti Panga vanemökonomist Alari Paulus ütles, et kolmest muudatusest võidavad rohkem suurema sissetulekuga inimesed.

"Kui rääkida nende kolme maksumuudatuse jaotuslikest mõjudest, siis summa summarum on nendel regressiivne mõju. Mida tähendab regressiivne mõju? See tähendab seda, et suuremat kasu saavad suurema sissetulekuga leibkonnad kui vähesema sissetulekuga leibkonnad," rääkis Paulus.

Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütleb, et maksude mõju sissetulekugruppidele võrrelda on meelevaldne ja et igal juhul maksab jõukam inimene absoluutsummas makse rohkem kui vaene, kes samas osakaalult sissetuleku suhtes rohkem makse maksab. Ning vaesed saavad rohkem teenuseid.

"Vaesed maksavad oma sissetulekust igal juhul suurema osa ära. Maksavadki ära. Elavad tihti peost suhu ja ongi probleem," rääkis Ligi.

"Maksust toodetavatest asjadest sõltub vaene rohkem, sest tal on tõenäoliselt sotsiaalkulusid, sotisaaltoetustele juurdepääs, seal on tõenäoliselt ühistranspordi kasutus, mida jõukam ei kasuta ja tal on abi solidaarsest meditsiinist," lisas ta.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles, et ühtlase maksuvaba tulu kehtestamisega plaanis valitsus aidata keskklassi ja nüüd tulumaksumäära tõusu ärajätmine mõjub ühtlaselt.

"Ilu on vaataja silmis. Kui tulumaksumäär jääb samaks, siis ei muutu ju tegelikult mitte kellelegi midagi. Aga teisest küljest seadust me peame muutma, nii et kogu ühiskond, igaüks saab oma tulu ise arvutada. Kellel on kaks protsenti kui palju tema tulust. See mõjub kõigile ühtemoodi," märkis Michal.

Siiski SKP-st 4,5-protsendilise eelarvepuudujäägi korral ei pruugi maksulangetused kuigi kestvad olla, viitas Paulus Eesti Pangast.

"Me teame kõik, et tegelikult meie riigieelarve on üsna suures miinuses, defitsiidis, mis tähendab seda, et see olukord ei ole jätkusuutlik pikaajaliselt. Me ei saa suurt defitsiiti püsivalt ja pikaajaliselt hoida. Ehk siis me peaksime nagunii midagi tegema. Aga nüüd ongi poliitiliste valikute küsimus, mis see muu oleks, mida teha," ütles Paulus.

Allikas: https://www.err.ee/