Nõuetele vastavaid päästjaid on raske leida, nappus on suurim Ida-Virumaal

Soovijaid päästjaks saada küll on, kuid paljude puhul saavad takistuseks valikukriteeriumid.

"Päästjaid võtame tööle vastavalt meie korrale. Kõigepealt peab päästja oskama eesti keelt ja peab omama keskharidust. Eesti keele valdamist nõutakse meil nüüd B2-tasandil. Peaks omama ka sõiduauto juhtimise õigust ja eelistatumad on need päästjad, kes omavad ka C-kategooriat. Päästja peab olema füüsiliselt tugev, läbima tervisekontrolli ja tasub ära mainida, et päästja peab oskama ujuda," rääkis Kohtla-Järve päästekomando pealik Janno Vool.

Üks põhjus, miks nõuetele vastavaid päästjaid napib, on madal palk.

"Päästjate tasustamine on madal. Praegu on meil päästjate keskmine töötasu Eesti keskmisest töötasust 70 kuni 80 protsenti, oleks tegelikult vaja päästjatele saada vähemalt Eesti keskmist palka," lausus Vool.

Veidi kompenseerib madalat palka nii mõnegi päästja jaoks sobiv töögraafik.

"Kindlasti suur pluss on vahetustega töö, kuna 24 tundi sa töötad oma teise perega, kelleks on kolleegid, kellega koos töötakse ja õpitakse. Pärast seda on kolm päeva vaba, kus sa saad olla kas koos perega või tegeleda oma hobidega," kirjeldas Narva päästekomando meeskonnavanem Roman Valuiskihh.

Praegu on Ida-Virumaal puudu kaheksat päästjat.

Allikas: https://www.err.ee/