Eksperdid: noorte ja tööandjate hoiakute lõhe kasvatab tööpuudust

Eesti kõrge tööhõive foonil paistab silma noorte töötute suur arv. Statistikaameti andmetel oli noorte töötuse määr Eestis teises kvartalis üle 25 protsendi, mis on Euroopa kõrgeim näitaja. Töötukassa andmetel on end töötuna arvele võtnud väiksem protsent noori – kuni 24-aastaste noorte registreeritud töötuse määr on 12,4 protsenti. Üldine töötuse määr on 7,8 protsenti.

Töötukassa ja statistikaameti numbrite kahekordse erinevuse taga on andmete kogumise viis: kui statistikaamet arvutab neid andmeid kokku tööjõu-küsimustiku põhjal, siis töötukassa selle põhjal, kui paljud inimesed end ise on töötuna registreerinud.

Peamine erinevus tuleb aga sellest, et statistikaameti küsimustikus võivad ennast aktiivsete tööotsijatena määratleda ka 16–24-aastased noored, kes on statsionaarses õppes, aga sooviksid kooli kõrvalt aktiivselt töötada. Õppivad noored ennast töötukassas arvele võtta aga ei saa.

Töötukassa juhile Gert Tiivasele ei tule end töötuna arvele võtnud noorte suur hulk üllatusena. "See on statistikas selgelt näha ja seal on erinevad põhjused, miks neid nii palju juurde on tulnud," lausus Tiivas.

"Esiteks lõi Covid-19 sektoreid, kus oli suur noorte osakaal. Need sektorid sulgesid tegevuse ja selleks ajaks, kui need jälle lahti tehti, oli olukord muutunud, kas ettevõtted olid oma töö ümber korraldanud või noored olid liikunud edasi. Teine põhjus on see, et inimesed töötavad teistmoodi, loovad sisu internetis, ja ka rahvusvahelistes projektides on noorte osakaal tavalisest kõrgem," selgitas Tiivas.

Kolmanda põhjusena tõi Tiivas välja noorte varasemast suurema ühiskondliku teadlikkuse. "Tänapäeva noored on muuhulgas teadlikud oma õigustest ja võimalustest, mis tähendab, et üha rohkem on nad teadlikud ka sellest, et nad saavad töötukassast hüvitisi ja toetusi. See tähendab, et nad võtavad ennast natuke suurema kiirusega arvele, kui nad seda varem on teinud," sõnas Tiivas.

Vanemad paremal järjel ja peavad üleval

Tiivase sõnul on tööandjatel noort tööjõudu siiski väga vaja. "Seda soovi olen kohanud pidevalt. Suve jooksul külastasin kõiki töötukassa kontoreid eri maakondades ja käisin igal pool ühes või kahes ettevõttes, kus oli läbiv teema, et ettevõtted otsivad endale inimesi ja eriti just noorte värbamine on päris keeruline," lausus Tiivas.

Tiivas tunnistas, et noorte ootuste suhtes ja selles, mis tööandjal on pakkuda, on lõhe: "See lõhe on nii ootustes kui ka hoiakutes. Seal on eri teemad."

Samas on Tiivas seisukohal, et noored ootavad töölt ikka sedasama, mida kõik inimesed ootavad. "Nad tahavad saada huvitavat tööd, head palka, häid töötingimusi ja toredaid kolleege. Võimalik, et noored on natuke nõudlikumad," lausus Tiivas.

Tiivas märkis, et teiselt poolt tänastel noortel on ka natuke rohkem võimalusi, kui on olnud eelnevatel põlvkondadel. "Kuna Eesti majandus on üldiselt läinud ju 20–30 aasta lõikes pigem ülespidi ja kui noorte vanematel on läinud hästi, siis nendel noortel on ka ju see võimalus, et nad saavad elada oma vanemate juures kauem. Vanemad toetavad neid ja tõenäoliselt tähendab ka seda, et noored lükkavad edasi tööleminekut ja iseseisvaks saamist," selgitas Tiivas.

Ettevõtetel, kes soovivad noori tööle võtta, soovitab Tiivas olla aktiivne ja järjekindel. "Noorte päralt on tulevik, lühidalt öeldes, vaevalt ükski ettevõte- organisatsioon saab olla edukas, kui ta ei tegele sellega, et värvata noori, koolitada noori, motiveerida noori, hoida neid enda juures. Kes meil siis 10 või 20 aasta pärast seda tööd teeb, kui me noorte peale täna ei mõtle," lausus Tiivas.

Noortele, kes tööd otsivad, soovitas Tiivas aga sama, mida tööandjatele: olla aktiivne.

"Tegeleda sellega, et leida endale võimalusi, käia tööl, õppida või teha mõlemat. Soovitan olla paindlik, efektiivne ja pidevalt otsida võimalusi. Ma usun sellesse, et edu ise ei tule su juurde, kui sa oled passiivne. Sa pead ise tegutsema ja pingutama," lausus Tiivas.

Noorte soovidele sobivaid töid napib

Ka tööpsühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa leiab, et noorte töötuse kõrge määra põhjused on mitmetahulised ning sugugi väike roll seal pole ka koolil ja tööandjatel.

"Üks on vähene karjääriteadlikkus ja koolipoolne ettevalmistus sellest, kes ma olen ja mida ma selles elus teha tahan. Noored tunnevad küll tihti, et on hästi oluline olla konkurentsivõimeline ja keskenduda sellele, et ainetes on head tulemused, aga iseendast teadlik olemine, et mida mina tahan teha, on meil ikka üsna hõre ja koolis halvasti toetatud," rääkis Saar-Veelmaa.

"Elamisoskusi õpetame koolis väga vähe, meil on ikka, et matemaatikas valemid pähe ja keemias katseid tegema, aga kuidas keerulises muutuvas maailmas hakkama saada, kuidas tööandjale olla võrdväärne vastutustundlik partner – seda tõesti kuskil ei õpetata," rääkis koolitaja.

Saar-Veelmaa sõnul mõjutab see tööle kandideerimist ja töö hoidmist nii, et kui noorele justkui tunduski, et talle üks või teine töö sobib, siis reaalsus on midagi muud. "Tekib pidev tunne, et see, mida töökohal mult nõutakse, ei klapi minu oskuste ja väärtustega," sõnas ekspert.

Saar-Veelmaa tõi välja, et hästi suur mõju on ka tööandjate suhtumisel. "Mitte kõigi, meil on ka väga eeskujulikke näiteid, kus tööandjad on tegelikult pööranud oma suhtumise ümber, et nad mitte ei ütle, et tule meile tööle ja meil on sellised võimalused ja nõudmised, vaid nad päriselt küsivad noorte käest, milliseid töökohti teie vajate ja mis on teie ootused, sest töö tähendus on ju ajas muutunud," rääkis Saar-Veelmaa.

Koolitaja sõnul esindavad eriti just noored soovi, et töö oleks jätkusuutlik: "Et saaks teha asju, millel on päriselt mõte, mitte lihtsalt täita kuskil mõnda kohta. Neid tööandjaid, kes veel ei paku noortele disainitud töökohti, on kahjuks päris palju. Tulemus on see, et võimalused, mis noortele sobiks, ongi ahtakesed," rääkis Saar-Veelmaa.

Nii peavad noored ise probleemile lahendust otsima. "Nad teevad siis tööampsusid ja proovivad seda siduda samal ajal oma õpingutega, sest neil on ootus ka ennast kuidagi inimesena arendada," sõnas Saar-Veelmaa. "Noortel on põhiküsimus, et kui ma ennast möllin ennast täistöökohaga tööle, mis mulle võib-olla päeva lõpuks ka ei sobi, siis mis on minu koht maailmas. Jah, eks ma saan sissetuleku, aga kas see siis minu hinge kosutab?" arutles Saar-Veelmaa.

Töökoolitaja sõnul ei aita oma kohta otsivate noorte sarjamine ja süüdistamine, et nende tähelepanuvõime on kahanenud ja et nad ei püsi kuskil, vaid tulebki leppida, et maailm ongi praegu selline, et keegi – kaasaarvatud tööandja – ei tea, mis ühiskonda homme või kolme aasta pärast ees ootab.

"Päris dialoog, hoolimine ja vastutulemine on eeskätt see võti, kuidas noori tööturul kohelda," võttis Saar-Veelmaa teema kokku.

Eesti Pank: noorte tööpuudust põhjustab majanduse nõrk seis

Eesti Pank jälgib noorte töötust makrovaates ja leiab muuhulgas, et mida rohkem on noorte seas täiskoormusega õppijaid, seda suurem on ka noorte töötuse hooajaline kõikumine, sest tööd otsitakse peamiselt suvekuudel, kuhu sisse jääb ka töötuse rekordtulemuse andnud selle aasta teine kvartal.

"Noorte töötuse kõrge taseme taga on eelkõige majanduse ja seeläbi ka tööturu nõrk seis. Võrreldes keskmises eas töötajatega on noored majandussurutisest mitmel põhjusel rohkem haavatavad. Esiteks on palju keerulisem – eriti oma esimest – tööd leida olukorras, kus ettevõtted vähem uusi töötajaid otsivad. Vaadates töötukassa vabade töökohtade arvu, on näha, et see on alates 2023. aastast olnud madalam kui aastatel enne koroonaviiruse kriisi ja märksa madalam kui 2021.–2022. aastal," sõnas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Keskmisest vähematele vabadele töökohtadele kandideerib viimastel aastatel märksa rohkem inimesi, sest töötuid on Soosaare sõnul rohkem igas vanuses. Samas on noored on sellises olukorras sageli halvemas seisus, sest vähene või puuduv töökogemus kahandab tihedas konkurentsis valituks osutumise šansse.

Lisaks võib Soosaare hinnangul noortel töötajatel olla töökoha koondamise risk suurem.

Peale majanduse ja tööturu seisuga seotud tegurite mõjutavad Eesti noorte tööpuudust veel ka rahvastikuprotsessid.

"15–19-aastaste ja 20–24-aastaste tööturukäitumine ja ka töötus väga erinevad, nimelt on noorema vanuserühma töötuse määr kaks-kolm korda kõrgem kui veidi vanema oma. Seoses sünnikohortide eri suurusega on 15–19-aastaste osakaal viimase kümne aasta jooksul suurenenud ja see on veidi suurendanud ka noorte keskmist töötuse määra," selgitas Soosaar.

Ökonomist tõi välja, et mida rohkem on noorte seas täiskoormusega õppijaid, seda suurem on ka noorte töötuse hooajaline kõikumine ehk selle tõus teises ja kolmandas kvartalis, kui tööd otsitakse suviseks koolivaheajaks.

"Seega tuleks pigem jälgida viimase aasta keskmisi näitajaid," sõnas Soosaar.

Allikas: https://www.err.ee/