Sutter: kõik käed on tööturul vajalikud ja me ei saa kedagi kõrvale jätta

Praegu on Eestis üle kuue protsendi töötuid - registreeritud töötud on 40 000 ja rohkem. Kui võtta juurde heitunud, siis on üle 60 000 inimese hetkel töötud.

"Selleks, et inimeste puudust mitte märgata, peab ikka väga pime olema. Tänane tööhõive on Eestis üks ajaloo kõrgemaid ja meil on ometigi olnud mitu aastat majanduslangus seljataga. Töötute inimestega kindlasti peab tegelema ja seal on kaks gruppi, kelle pärast ma muretsen eriti. Kõige suurema murega vaatame kuni 25-aastaste noorte gruppi, kus on töötus üks Euroopa Liidu kõrgemaid - 25 protsenti ja see kuidas noored saada tööturule või tööle, on tegelikult meil üks suurim mure," lausus Hando Sutter "Esimeses stuudios", lisades, et ka vähese töövõimega inimesed on murekohaks.

"Kõik töökäed on tööturul vajalikud ja me ei saa kedagi kõrvale jätta. Me vaatame iga kivi alla, et mida teha saab ja oluline on ka see, et sel aastal saab teoks tõenäoliselt kolmas kurb rekord, kus Eestis sünnib saja aasta kõige vähem lapsi. Kui 1970. aastatel sündis umbes 25 000 last aastas, siis ma arvan, et see aasta tuleb see arv 9000 lähedale. Vahe on kaks ja pool korda," sõnas Sutter.

Valitsuse opositsioonierakonnad kardavad aga, et Eesti rahvas vahetatakse välja, kui tuuakse sisse töölisi kolmandatest riikidest.

"Kui me räägime töörändest, siis me peame meeles pidama, et ka Eesti puhul suurem osa töörännet käib EL-i piires ja me räägime siin ikkagi talentide n-ö meelitamisest. Meil on konkurents kõikide naaberriikide turgudega. Üleeile olin Taanis oma kolleegide aastakonverentsil ja uskuge või mitte, aga seal räägiti talentide meelitamisest Taani samuti Euroopa Liidust. Me peame vaatama, et see on pigem võimalus kui oht ja kui me saame siia vajalikku ja spetsiifilist ekspertiisi, siis see tagab ka Eestis rohkem tööd ja just väärtuslikku tööd. Selles mõttes tuleb seda vaadata kui võimalust," selgitas tööandjate keskliidu tegevjuht.

Inimestele tekitab aga küsimust, miks peab inimesi tooma Eestisse kolmandatest riikidest. Sutter selgitas, et tegelikult moodustavad Euroopa Liidu töötajad suurema osa rändest.

"Kui me võtame terve EL-i kokku, siis meil jääb aastas miljonites teatud eriala inimesi puudu. Mõtleme sellele, et meil on kvoot 0,1 protsenti eestlastest ehk 1300 inimest ja me oleme rääkinud sellest, et see, mis on parasjagu riigikogus on, oleks 3600 inimest, aga seda juhul, kui majandus eriliselt kasvab. Normaalses olukorras oleks see ikka 0,1, kuid erandina nendele inimestele, mis on andmepõhiselt kõige rohkem tööjõuturul defitsiidis. Need on väga selget spetsiifilised valdkonnad, selge kriteeriumiga - see on ikkagi piiratud tegevus. See pole massiline," kinnitas Sutter.

Täpsemalt peab Sutter silmas erialade spetsialiste, kellest on Eestis suur puudus.

"Näiteks inseneeria on praegu väga suure defitsiidiga. Kui ettevõtja näiteks tahab investeerida 200 töötajaga tarka tootmist ja seal on kümme spetsiifilist inseneeria töökohta, mis on vaja täita ja kui ta need inimesed saab Eestisse tuua, siis 190 värvatakse Eestist. Täpselt nii see elus käibki," selgitas ta.

Opositsioon kardab aga, et säärane süsteem avaks uksed igasugusele tööjõule kolmandatest riikidest, kuid Sutter kinnitas, et jutt käib ainult inimestest, kellest Eestis on tööjõuturul puudus. Lisaks ei oleks tegu ka odava töötajatega, vaid ekspertide ja spetsialistega, kes teeniksid 0,8 Eesti keskmist palka.

"Mul on natuke raske mõista kaasmaalasi selles mõttes, et kuidas see võõraviha meil nii suureks on läinud. Me ise ju rändame maailmas ringi ja alati eeldame, et meid võetakse hästi igal pool vastu. Lisaks suur osa eestlasi on tänaseks lühemalt või pikemalt töötanud mõnes maailma riigis. Ma ise olen ka töötanud ja mind on seal hästi vastu võetud ja mind on hinnatud töötulemuste ja teadmiste järgi, mitte selle järgi, et ma võib-olla pole kohalikust rahvusest ja ei kõnele kohalikku keelt," ütles Sutter.

Tööränne on Sutter sõnul ikkagi selline, et inimesed, kes tuleksid Eestisse tööle, tulevad siia oma teadmistega, oma ettevalmistusega, maksavad makse ja loovad väärtust.

"Me ei pea seda läbinisti halvana nägema ja täna on meie tingimused Eestisse inimeste toomiseks niigi ühed konservatiivsemad. Võrdluseks toon Leedu, kes eelmine aasta tõi näiteks 30 000 inimest tööjõuturule kolmandatest riikidest. Ma ei soovita seda üks ühele järele teha, aga võrdluseks," lausus tööandjate keskliidu tegevjuht.

"Piirangud on seaduseelnõus sees ja ma arvan, et see on kompromiss kõikide hirmude ja võimaluste vahel. Tööandjad oleks tahtnud enamat ja ma tunnistan seda, et see on esimene väike samm õiges suunas, aga see on ühiskonnas kompromiss, mida ma usun on võimalik ka heaks kiita riigikogus," lisas Sutter.

Allikas: https://www.err.ee/