Energia hinnalangus vähendab inimtöö väärtust

Kõik vajab energiat ja meie vajame ka õhku. Mingil põhjusel ei maksa me viimase eest midagi, energia eest seevastu meeletut hinda ja selle nimel on peetud veriseid sõdu, isegi kui enamus on nn tasuta Päikeselt. Kas siis otse päikesepaneelide kaudu, kaudselt õhu soojenemisest tuleneva tuule ja vee ringlusest kogutud energiana või eelajaloolisest biomassis akumuleeritud fossiilkütustena. Eelmisel aastal inimkonda teeninud energiast pärines Päikeselt umbes 95 protsenti. Ülejäänu saadi tuumareaktoritest.

Nagu õhku, on ka energiat vaja töö tegemiseks. Kasulikult töösse kaasatud energia panime kirja kokkuleppesse, mida teame rahana. Oma puhtaimas kujus kajastab raha tööks muudetava energia sotsiaalset pearaamatut, mis võimaldab tööga kaubelda.

Näiteks kingsepp vajab toidutootjat iga päev, aga toidutootja vajab kingsepa abi kord aastas. Rahas kajastub kummagi kogus tööd, mille eest kingsepp saab iga päev süüa ja pagar saab ühel päeval osta uued kingad. Selle tõe matsid aga enda alla ahnuse, ebatõhususe ja sotsiaalsete suhete abstraktsiooni kihid, mistõttu on väga raske mõista, kui väärtuslik raha tegelikult on. Selle asemel takseerime palganumbreid, unustades nende tegeliku mõõdu ehk vatid.

Kõik nägid, kuidas geoloogilistel põhjustel ja tehniliselt kõige lihtsamalt ekspluateeritava energiaallika peale sattunud nafta- ja söebarunite rikkused kasvasid, sest nende energiaga loodi tänapäeva maailm. Nad muutsid päikeseenergia halastamatult kaubaks, lisades hinnale saastunud taeva ja geopoliitilised pinged.

Palga saamisel ei maksta lihtsalt numbreid, vaid peaks antama õigus teatud hulgale energiale. Palganumbri asemel peakski kõiki huvitama, mitu kilovatti tööd selle eest saab osta. Tegemist poleks pelga intellektuaalse huviga. See suunaks mõtlema tulevikule, kui energia hind muutub odavamaks. See oleks teistsugune arutelu, kui rõõmustada kalli energia ajutiste hinnakukkumise üle. Koos energiahinna püsiva langusega langeks ka töö väärtus ehk saadav palk.

See võib muuta tööde üle arvet pidama mõeldud pearaamatu ehk raha olemust. Äsja avaldatud uurimusest selgus, et päikeseenergia on tänaseks maailma odavaim energiaallikas. Päikesepaistelistes regioonides on kilovatt-tunni hind kaks-kolm dollari senti ehk odavam kivisöe, gaasi ja isegi tuuleenergiast. Päikeseenergia paneelide hinnad on järsus languses ning uued, perovskiidi põhised tehnoloogiad peaks lähiajal energia muundamise tõhusust kasvatama kuni 30 protsenti.

Mõtlema ei pea ekvatoriaalsele päikeseküllusele. Saksamaal teatati, et seal on praeguseks pool miljonit rõdu varustatud päikesepaneelidega. Sisuliselt muudetakse linnakorterid minielektrijaamadeks. Muutusi kannustav motivatsioon on kõrge. Lihtne installatsioon vähendab majapidamiskulutusi 20–30 protsenti.

Samal ajal arenevad kiiresti energia salvestamise tehnoloogiad. Akude hinnalangus peaks lähiaastatel viima talletuse hinna 50 dollarini kilovatt-tunni kohta. Praegu on Euroopas kWh keskmine talletuse hind 500–800 eurot. Odav aku tagab elektrikülluse ööpäevaringselt. Konkurents viiks kiire energiahinna languseni, sest Päikeselt jõuab iga päev Maale umbes 173 000 teravatti, millest piisaks meie energiatarbimise 10 000-kordseks rahuldamiseks.

Energia odavnemisel tuleb mängu ka kordajate efekt. Ookeanide lõputuks mageveeallikaks muutmise suurim takistus on energiakulu. Kui joogivee kulu läheneb nullile, kiireneb järgmine arengu mootor.

Joogivee saadavus langetaks globaalset haiguskoormust vähemalt poole võrra. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb puhta joogivee vee puuduse tõttu aastas umbes 829 000 inimest. Vähem nakkusi tähendaks ka tervemat tööjõudu, hüppelist tootlikkuse kasvu ja vähenenud ravikulude arvelt vabaneks miljardeid dollareid, suureneks põllumajanduse tootlikkus, linnad vabaneks saastast, muutuks rohelisemaks jne.

Ühtlasi muutub töö kui energia rakendamise hind. Energia odavnedes odavneb tootmine. Tehased töötavad elektronide, mitte higi jõul. Higistatakse peamiselt tööks kasutamata jäänud ebaefektiivset soojusenergiat, st inimeste töö asendatakse masinatega.

Palgaraha ei tähendaks enam tööd ega kilovatte, kui seda on saadaval sama külluslikult kui õhku. Palgad võivad nominaalselt tõusta, kuid raha tegelik mõte kaob õhku. Mõju kandub kultuuri, kus on töörügamist mütologiseerinud voorusena. Kuidas mõjutab odavnev töö inimese identiteeti ja sotsiaalset hierarhiat? Mille eest hoitakse ülal riigilt odatavat tööd jne?

Odav päikeseenergia poleks pelk tehniline saavutus, vaid uus ja ootamatu sotsiaalne väljakutse. Õhk on tasuta põhjusega. See võimaldab vabalt hingata, takistamatult elada ja teha tööd. Viimane ei kaoks, vaid selle sees võib peituda täisväärtuslikuma elu võti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/