Uuring: ligi pooled Eesti õpetajaist plaanivad lähiaastail ametit vahetada

Haridusministeerium tutvustas teisipäeval OECD rahvusvahelise õpetajate ja õppimise uuringu TALIS tulemusi.

Eelmisel aastal tehtud uuringu kohaselt on Eestis õpetaja keskmine vanus 49, mis on veidi kõrgem OECD keskmisest – 45 aastast. Üle poole Eesti õpetajatest on 50-aastased või vanemad ja nende osakaal on püsinud viimastel aastatel muutumatuna, alla 30-aastaseid on aga üheksa protsenti.

84 protsenti õpetajatest on naised, OECD keskmine on 70 protsenti. Samas on naisõpetajad Eestis sama palju kui 2018. aastal.

"Õpetajate keskmine vanus on Eestist kõrgem Portugalis, Leedus, Lätis ja Ungaris," tõi TALIS-e koordinaator, haridus- ja noorteameti esindaja Gunda Tire pressikonverentsil välja. "Näiteks Jaapanis on meesõpetajaid peaaegu 60 protsenti ning OECD riikide keskmine on 30 protsenti."

Naiste osakaal koolidirektorite hulgas on tunduvalt kasvanud: kui eelmise, 2018. aasta uuringu ajal olid 57 protsenti koolijuhtidest naised, siis nüüdseks on naisdirektorite arv 72 protsenti. Keskmine koolijuht on 52,7 aastat vana ja pea kõigil on magistrikraad.

Rahvusvahelises võrdluses paistab Eesti silma õpetajate kõrge haridustasemega. Nimelt on 73 protsenti pedagoogidest magistrikraadiga, samas kui OECD keskmine on 57 protsenti. Haridussüsteemid on aga erinevad, sest mõnes riigis ei nõuta õpetajatelt magistrikraadi.

Klassis distsipliini hoidmisele kulutavad Eesti õpetajad vähem aega, kui seda tehakse paljudes teistes OECD riikides: vastavalt üheksa protsenti ja 15 protsenti. 84 protsenti tunni ajast saavad õpetajad pühendada õppimisele. Lisaks on uuringu kohaselt õpetajatel Eestis võrreldes teiste riikidega väga suur tegevusvabadus ja autonoomia oma õpetamist korraldada.

Õpilaste mitmekesisus kasvab

Õpetajaametit tajutakse vähem väärtustatuna: vaid 10 protsenti õpetajatest nõustub, et poliitikakujundajad nende arvamust väärtustavad ja 20 protsenti tunneb end väärtustatuna ühiskonnas.

Siiski on 93 protsenti õpetajatest üleüldiselt oma tööga rahul ja see ületab tunduvalt OECD keskmist. 76 protsenti neist valiks õpetajaameti ka siis, kui saaksid uuesti otsustada. Samal ajal paistab Eesti silma suure õpetajate ametist lahkumise riski poolest: 46 protsenti neist kavatseb selles ametis olla veel kuni viis aastat.

Palgaga jääb rahule vähem õpetajaid kui võrdlusriikides. Eestis on rahulolijaid 30 protsenti, 2018. aastal oli neid 39 protsenti. Koolijuhtidest on oma töötasuga rahul 38 protsenti ja seegi on teiste riikidega võrreldes madalam tulemus.

Ka on õpetajad väsinud muudatustest ning tunnevad vajadust stabiilsuse järele.

Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen tõi välja, et võrreldes 2018. aastaga on õpilaskond nii keeleliselt, kultuuriliselt kui õpivajaduste poolest mitmekesisemaks muutunud.

Veerand Eesti õpetajatest töötab koolis, kus üle kümnel protsendil õpilastest ei ole emakeel eesti keel. Ligi 64 protsenti õpetajatest töötab koolides, kus vähemalt üks protsent õpilasi on pagulased.

"Murekoht on see, et viimase viie aasta jooksul on õpetajakoolituse lõpetajate hulgas vähenenud nende õpetajate osakaal, kes tunnevad end ainealaselt hästi ettevalmistatuna," lausus Leijen.

Koolides on rohkem haridusliku erivajadusega õpilasi

Kui OECD riikides leiab 63 protsenti õpetajatest, et nad suudavad oma õpetamist õpilaste kultuurilise mitmekesisusega kohandada, siis Eestis on nende osakaal 45 protsenti. Kõigest 20 protsenti õpetajatest tunneb, et on mitmekultuurilises või -keelses keskkonnas töötamiseks hästi ettevalmistatud.

57 protsenti õpetajatest töötab koolis, kus üle kümnel protsendil õpilastest on hariduslik erivajadus. OECD keskmine on 46 protsenti. Eestis on see näitaja võrreldes 2018. aastaga 27 protsendipunkti võrra kasvanud.

43 protsenti õpetajatest tunneb, et suudab selliste õpilaste jaoks õpiülesandeid kohandada, OECD keskmine on 62 protsenti. Ühtlasi on OECD-s 72 protsendil õpetajatest võimalus haridusliku erivajadusega lapsi klassis koos mõne teise täiskasvanuga õpetada, Eestis on see võimalus 64 protsendil õpetajatest.

Alustavad õpetajad ootavad rohkem tuge ja kuulamist, keskfaasis õpetajad paremaid karjäärivõimalusi, kogenud õpetajate soovide keskmes on õppekava ja hindamise korrastamine, väga kogenud õpetajad rõhutavad aga vajadust ühiskondliku väärtustamise ja bürokraatia vähendamise järele. Kõigis vanuserühmades on mureks töökoormus, palk ja vajadus suurema väärtustamise järele.

Uuringut TALIS viib OECD läbi iga viie-kuue aasta tagant. Eestist osales uuringus 3338 seitsmenda kuni üheksanda klassi õpetajat ning 192 koolijuhti.

Allikas: https://www.err.ee/