Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 4,6 protsenti

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad kaks protsenti ja teenused 8,3 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud.

Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2 protsenti. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8 protsendi, juustu 3,6 protsendi, puuviljade 2,1 protsendi ning kala ja kalatoodete 2,4 protsendi suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või seitsmeprotsendiline ja kartuli 4,2 protsendi suurune hinnatõus.

"Võrreldes selle aasta septembriga oli oktoobris näha hinnalangust pea pooltes tooterühmades," selgitas Veski.

Elekter kallines kuuga 3,1 protsenti. Bensiinihind langes oktoobris 0,5 ning diislikütuse hind tõusis 0,9 protsenti. Riiete ja jalatsite hinnad langesid kuuga 0,8 protsenti. Kulutused eluasemele tõusid 0,9 protsenti, sealhulgas üürikulud jäid samaks.

Kulutused eluasemele tõusid 2,5 protsenti, sealhulgas üürile 1,8 protsenti.

"Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on suurtest tooterühmadest langenud ainult riiete ja jalatsite hinnad 6,9 protsenti, toidukaubad olid aga 6,3 protsendi võrra kallimad," kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu.

Toidukaupadest on olnud aasta jooksul kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 7,7 protsendi suurune hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade üheksa protsendi ulatuses kallinemine ning puuviljade 7,1 protsendi ja šokolaadi 34,3 protsendi suurune hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 3,6 protsenti ning suhkur 13,2 protsenti.

Eamets: palgad-hinnad tõususpiraal jätkub ka järgmisel aastal

"Aasta lõikes on hinnatõusu vedanud tervishoiuteenuste hinnakasv (10 protsenti), transpordi teenuste ning toiduainete hinnatõus," ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. "Tähelepanuväärne on teenuste ja kaupade hindade erinev muutus. Kui kaubad on kallinenud ainult kaks protsenti, siis teenuste hinnad 8,3 protsenti."

"Teenuste hinnatõusu taga on omakorda palgakasv, sest teenuste sektoris mängib tööjõu hind suuremat rolli kui tööstuses," ütles Eamets.

"Järgmise aasta palgakasvu hakkab meil vedama avalik sektor, sest ka riigieelarve seletuskirjast võib välja lugeda seitse protsenti tööjõukulude kasvu ning kui siia juurde lisada veel õpetajate ja päästjate palgakasv, siis võib avaliku sektori keskmine palgakasv järgmine aasta küündida kaheksa protsendini," ütles Eamets.

"Seega palgakasvu surve jätkub ka järgmisel aastal ja eks mingi osa sellest maandub ka hinnatõusu läbi kasvanud nõudluse ning suurenenud tööjõukulude," selgitas ta.

Uusküla: hinnatõus jätkub, kuid varasemast madalamas tempos

"Kui arvestada sesoonset kõikumist, et oktoobris tavapäraselt hinnad langevad, siis oli oktoobris hinnatõus 0,3 protsenti. Aastavõrdluses olid kaubad ja teenused keskmiselt 4,6 protsenti kallimad, kusjuures kaubad kallinesid vaid kaks protsenti ning teenused 8,3 protsenti," tõdes Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Väga selgelt on näha, et kaupade hinnatõus on alanenud seoses odavama impordiga dollarites ning kallima euroga, mis omakorda teeb dollarite eest ostetud kauba eurodes odavamaks, lisas Uusküla.

"Jätkuv kaupade hinnatõus on aga märkiks, et kaupade hindades sisalduv teenuste hind on kasvamas ning olulist mõju omab ka käibemaksu tõus," ütles Uusküla.

Ka Uusküla nentis, et teenuste hinnatõus jätkub väga kiires tempos: "Selle taga on osaliselt palgatõus, kuid teenuste hinnatõus ületab palgatõusu märgatavalt. Suures plaanis tähendab see kas kasumite kasvu või ebaefektiivset majandamist."

"Hinnatõus Eestis jätkub, kuid seda varasemast madalamas tempos. Kuust-kuusse arvestatuna võivad kaupade hinnad alaneda, kuid teenuste hinnad jätkavad mõningast tõusu," lisas Uusküla.

Allikas: https://www.err.ee/