Uues kliimaseaduse eelnõus tekitab küsimusi põlevkivi tulevik

Valitsuse töölauale jõudnud uus kliimaseadus ei täida oma eesmärki, ütleb Eestimaa looduse fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.

"Põhiline probleem on see, et asjad on läinud veel halvemaks. Oluline on meeles pidada, miks meil kliimaseadust vaja on ja seda on vaja selleks, et kaitsta inimesi, loodust ja majandust kliimamuutuste eest. Ja praegune seadus seda ei tee, sest seal seatud eesmärgid on liiga madalad," lausus Anton.

Kõige suurem probleem on Antoni sõnu energeetika.

"On arusaamatu, miks on seatud nii leebed eesmärgid, kui riigi enda prognoosid näitavad, et me teeme oluliselt rohkem, vähendame heitmeid oluliselt rohkem. Teine probleem on põlevkiviõli, mille tootmist me kavatseme jätkata pikemas mahus ja rohkem," ütles Anton.

Kliimaseaduse eelmine versioon keelas uute kaevandamislubade andmise juhul kui põlevkivi kasutatakse kütuse või energiakandjana. Uus kliimaseaduse eelnõu selliseid piiranguid ei sea.

"Põlevkivisektor on üks, kus võib-olla võrreldes varasema versiooniga on tegelikult paindlikkust rohkem. Alustades päris lõpust, kui 2050 on võimalik põlevkivist toota energiat heitevabalt. Siis on võimalik seda teha, kas päriselus on tehnoloogiliselt võimalik, aeg näitab. 2035 ei ole kohustust loobuda põlevkivielektri kasutusest, kui seda on vaja varustuskindluse eesmärgil ja see on väga pragmaatiline," lausus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Eesti Energia juhatuse liige Lauri Karp leidis, et valitsuse lauale jõudnud eelnõu on samm õiges suunas.

"Me näeme Eesti Energias, et seal on paljud elemendid sees, mis meid edasi viivad, võimalused on tuuleenergias, salvestuses, meretuuleparkides. Seal on ka kindlasti olulisi täpsustusi, mis puudutavad põlevkivi äri tulevikku," ütle Karp.

Veel üht uut õlitehast leebem seadus ei too, ütleb Karp, küll aga jätkub põlevkiviäri veel aastateks. Nii nagu tööandjate keskliit, rõhutab ka Karp, et alles pärast teekaartide koostamist on selge, kuidas võiks päriselt puhtama majanduseni jõuda.

"Oluline on see, et me ei jää kinni ideedesse, mis ei ole praktikas realiseeritavad. Oluline on see, et need ideed ja ettepanekud seal kajastavad reaalset majandusseisu. Oluline on see, et need investeeringud toovad ka selle mõju, mida me ootame," märkis Karp.

Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann aga leidis, et kliimaseadust ei peaks üleüldse menetlema kuni selle mõju on ebaselge või negatiivne.

"Eesti kliimaseadus tänases sõnastuses ei ole Eesti elu edasiviiv, see ei ole Eesti majanduse arendamise seadus," ütles Asmann.

"Seadus lihtsalt näitab mingi graafiku CO2 vähenemisele. Seadus ei selgita, mis saab, kui seda graafikut ei täideta. See ei selgita, kuidas, milliseid sunnimeetodeid kasutatakse selle graafikust kinnipidamiseks," lisas ta.

"Praegune eelnõu on selles mõttes konservatiivne, et me ei ole seadnud latti nii kõrgele, et me selle kindlasti maha ajame. Aga see ei ole ka nii madalal, et me sealt lihtsalt üle astume. Tublisti toimetades on võimalik kindlasti neid eesmärke täita," lausus Sutt.

Allikas: https://www.err.ee/