- Töötajad jahivad kaugtöövõimalusi.
- Paindlik töökorraldus meelitab kandidaate, kuid kaugtöö osakaal pole suurenenud.
- Pangad ja IT-sektor pakuvad enim kaugtöövõimalusi, kuid toitlustuses on need haruldased.
GRAAFIKUD ⟩ Poppidesse ametitesse kandideerib üle tuhande inimese. Millistele töökohtadele tormi joostakse?
19.11.2025
Kümnele kõige populaarsemale tööpakkumisele on tänavu kokku kandideerinud üle 11 000 inimese ning paindlikust töökorraldusest on saanud peamine tõmbetegur, selgub CVKeskus.ee tööportaali andmetest. Paraku ei ole kaugtööpakkumiste osakaal aastaga suurenenud.
Enim tahetud ametikohtade esikolmikus on tänavu tööd, mida saab teha täielikult või osaliselt kodust. Kaugtöövõimalusega e-poe veebihalduri kohale kandideeris 1669 inimest, täielikult kaugtööna tehtavale kindlustusagendi töökohale 1334 inimest ja 1155 inimest soovis hakata andmesisestajaks, kus pakuti samuti täielikku kaugtöövõimalust.
Tänavu on kümnele populaarsemale töökohale kandideerinud kokku 11 291 inimest ning iga teine tahetud töö sisaldas kaugtöövõimalust.
Rohkem kui tuhat kandideerijat oli ka administraatori (1129), komplekteerija (1106), laotöötaja (1047) ja pakkija (1028) ameti kõige populaarsematel tööpakkumistel.
Kaugtöö kahekordistab kandideerijate arvu
«Kontoritöötajate seas on kaugtöövõimalus selgelt peamine tõmbetegur, mis enam kui kahekordistab kandideerijate arvu,» ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. «Kui kaugtöövõimaluseta kontoritöödele on tänavu kandideerinud keskmiselt 38 töövõtjat, siis kaugtöövõimalusega tööpakkumistele koguni 83.»
Ta lisas, et kaugtöö populaarsusest hoolimata ei ole pakutavate kaugtööpakkumiste osakaal aastaga kasvanud, püsides endiselt 20 protsendi juures.
Kõige julgemalt pakuvad kaugtöövõimalusi pangad, kus rohkem kui pooled tööpakkumistest sisaldavad vähemalt osalist kaugtööd. Aasta tagasi oli selliseid pakkumisi panganduses veel vaid kolmandik. IT-sektoris on kaugtöövõimalusega tööde osakaal pisut vähenenud: kaugtöövõimalusega töid on seal 43 protsenti, mida on viis protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal.
Pangandus- ja IT-sektoritele järgnevad kaugtöövõimaluse poolest turundus- (33 protsenti) ja finantssektori (30 protsenti) ametikohad. Rohkem kui viiendik valdkonna tööpakkumistest sisaldavad kaugtöövõimalust veel ka õigusvaldkonnas (24 protsenti).
Teistes valdkondades pakutakse kaugtöövõimalust vähem kui 20 protsendil töökohtadel. Kõige vähem leidub kaugtöövõimalusi toitlustuses (0,5 protsenti) ja turvavaldkonnas (0,7 protsenti), mis on töö iseloomust tulenevalt ootuspärane.
Haridussektoris toob kaugtöö neli korda rohkem kandidaate
Haridussektoris on sobivate kandidaatide leidmine tavapäraselt keeruline, kuid paindlik töökorraldus mõjutab huvi märgatavalt. Kui üldjuhul kandideerib haridusvaldkonna tööpakkumistele 11 inimest, siis kaugtööga ametikohtadele laekub keskmiselt 44 avaldust.
Auväärti sõnul on mõju nii suur eelkõige seetõttu, et haridusvaldkonnas leidub kaugtöövõimalusi võrreldes teiste sektoritega palju vähem. Samas on need vähesed pakkumised selgelt nõutud: kodust töötamise võimalust on tänavu pakutud sellistel haridusvaldkonna ametikohtadel nagu eraõpetaja, õppetööspetsialist, arendusspetsialist, eesti keele õpetaja, keeletehnoloogia ekspert, õppejuht, teadur, matemaatikaõpetaja, uuringute juht, eripedagoog ja logopeed.
Ka IT-sektoris hinnatakse paindlikkust kõrgelt, sest kaugtööga tööpakkumistele kandideeritakse seal 3,5 korda rohkem.
Palgainfo avaldamine toob ligi poole rohkem kandidaate
Palgainfo avalikustamine on kasvamas ja tänavu on tööandjad palganumbrit näidanud pea pooltel tööpakkumistel (45 protsenti). Ka palga avalikustamine mõjub töövõtjatele endiselt tõmbetegurina, kergitades kandideerijate arvu tänavu 40 protsenti.
Kõige vähem avaldatakse palgapakkumisi kontoritöötajatele mõeldud tööpakkumistel, kus palka näidatakse 31 protsendil tööpakkumistest. Just kontoritöödel avaldab aga palga näitamine kandideerijatele suurimat mõju, tõstes kandideerijate arvu 61 protsenti.
Valdkondade lõikes avaldatakse palka enim haridussektoris, kus pakutav palk on olnud tänavu nähtav 61 protsendil tööpakkumistest. Haridussektorile järgnevad korrakaitse- (55 protsenti), toitlustuse- (50 protsenti), transpordi- ja logistika- (53 protsenti) ning klienditeenindussektori tööpakkumised (49 protsenti).
Allikas: https://majandus.postimees.ee/