Koolides ei jagu lastele piisavalt tugispetsialiste

Pea iga viies ehk umbes 29 000 Eesti üldhariduskooli õpilast vajab õppimisel täiendavat toetust ja tõhustatud tuge vajab umbes 9000 õpilast. Mõte on ilus: haridusliku erivajadusega õpilased peaksid õppima ülejäänutega koos, tõhustatud toe puhul väikeklassis või individuaalõppes. Paraku on koolid seesuguse lähenemisega ülekoormatud.

"Kõige raskem on see, kui mul on klassis üle kahekümne lapse ja seal kahekümne lapse hulgas on kümmekond sellist, kellel on mingi erivajadus. Aga need erivajadused on tihtipeale erinevad: üks laps ei suuda tähelepanu hoida, teine võibolla ei saa kirjalikust juhendist aru, kolmandal on veel mingisugune mure ja õpetaja peaks neid kõiki suutma õpetada nii, nagu neil vaja on," rääkis Türi põhikooli õppejuht Sirle Võtti.

Haridusliku erivajadusega ehk HEV laste osakaal koolides on aastatega kasvanud. Igasse kooli tugispetsialiste, kes nendega tegeleks, ei jagu. Vaja on eripedagooge, logopeede, psühholooge ja sotsiaalpedagooge.

"See on selles mõttes väga-väga suur probleem praegu meil, ma usun, et kõikidel kolleegidel ja kaasaarvatud ka meie koolis. Meil on suured klassid ja mida suurem on klassiruum, seda keerulisem on seda õppimise protsessi hallata. Ehk siis need õpetajad, kes seda klassiruumi haldama peaksid, siis nemad on nüüd hädas. Ja nemad vajavad hädasti ka tuge, teadmiste, erinevate hoiakute näol. Meil puudub praegu kvalifitseeritud tööjõud, kui me räägime eripedagoogikast," rääkis Tallinna Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko.

Haridusministeeriumi arengukavas seisab, et riigil puudub praegu terviklähenemine HEV-noortega tegelemiseks. Kuid ka mured on piirkonniti erinevad.

"On väiksemad piirkonnad, kes on hädas sellega, et õpilaste arv on väikene, sobivate koosluste tekitamine on ebamugavam. On piirkondasid, kus õpilaste arv on jälle suureks paisunud ja ei ole ruumi nende jaoks," ütles haridusministeeriumi kaasava hariduse juht Jürgen Rakaselg.

Koolipsühholoog Kristi Feldman ütles, et haridusliku erivajadusega laste hulga kasv tuleneb suuresti teadlikkuse paranemisest, kuna varem neid lapsi lihtsalt ei märgatud, kuid see pole ainus põhjus.

"Süüdi on väga kiirelt muutuv ühiskond, see, et meil on nutiseadmed ümberringi, mis laste tähelepanu kahjustavad. Meie vanemad on väga hõivatud ja perekondades ei ole väga palju laste jaoks aega," ütles Feldman.

Sõltuvalt abi mahust toetab riik koolipidajaid haridusliku erivajadusega laste toetamiseks.

Allikas: https://www.err.ee/