Psühhiaatrid näevad unetuse taga sageli varjatud vaimse tervise probleeme

Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. See tähendab, et kui inimene elab 75-aastaseks, on ta veetnud voodis ligi 25 aastat. Vaatamata sellele alahinnatakse une tähtsust sagedamini kui teisi tervist toetavaid tegevusi.

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professori Kairi Kreegipuu sõnul aitab piisav ja kvaliteetne uni kindlustada, et meie tähelepanu ja taju oleks tipptasemel. "Unerežiimi parandamine ja hea une kättesaamine on nii tugev võit ja üks parimaid retsepte, mida oma elus võid saada," märkis Kreegipuu. 

Kui inimesel on und vähe, see on katkendlik või häiritud, siis peaaegu kõik protsessid muutuvad halvemaks ning raskemaks. Kui aga uni on korras, siis tajumine, tähelepanu, emotsioonide kontrollimine, toitumine ning hormoonide tase paranevad.

Inimesed ei pruugi sageli märgata, et und mõjutavad nii keskkond, nutiseadmed, alkohol, kofeiin kui ka toitumine. Mitmed Euroopa uneuuringud, sealhulgas 2021. aastal Helsingi Ülikoolis tehtud metaanalüüs näitas, et une ajal toimuv taastumine ei sõltu ainult sellest, kui pikalt inimene magab, vaid ka sellest, millises seisundis keha magama läheb.

Uuringu tulemustest selgus ühtlasi, et vähem alkoholi ja tervislikumalt toituvad inimesed puhkasid ja taastusid öö jooksul paremini. Lisaks ei mõjunud sama arv unetunde igale kehale ühtemoodi.

Aastal 2022 Ida-Soome Ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et alkohol võib tõepoolest aidata kiiremini uinuda, kuid ei paranda selle kvaliteeti. Tulemustest tuli ühtlasi välja, et alkohol vähendab sügava une faasi ja REM-une osakaalu, mis tähendab, et aju ei puhka ega taastu korralikult. Seetõttu tunnevadki inimesed end hommikul tihti väsinult isegi siis, kui nad on maganud näiliselt piisava arvu tunde.

Unenõustaja Kene Vernik kinnitas, et ka erinevad keskkonnategurid mängivad une kvaliteedi juures märkimisväärset rolli. Unehügieen sõltub suuresti sellest, mida ja millal tarbitakse, kuidas liigutakse ning kui palju ollakse valguse käes. Vernik lisas, et oluline keskkonnategur on seegi, kui ümbritseval perekonnal on telefonid alatasa näpus. "Noor teismeline ja noor täiskasvanu lõhub oma und peamiselt nutiseadme pärast, mis on tal käes ka hilisel tunnil," märkis ta.

Unenägude nägemine on inimeseks olemise tunnus

Une loomulik osa on unenäod. Seejuures võib aju olla öösel isegi aktiivsem kui ärkvel olles. "Unenägude nägemine on inimeseks olemise juurde kuuluv asi," rääkis Kairi Kreegipuu. Loomulik on seegi, et unenäod ei jää alati meelde. Kõik une protsessid toimuvad kenasti, magatakse pikk ja rahulik uni, kuid üles ärgates poleks unenägusid justkui näinudki.

Kene Vernik arutles, et unemeditsiinis on kaks leeri: üks usub, et inimesed ei näe sügavas unes eriti hästi unenägusid, teine aga arvab, et unenägusid saab näha kõikides unefaasides. Verniku sõnul on unenägude kujunemine kõige aktiivsem REM-unes, kus erinevate protsesside tulemusena on inimene emotsionaalselt laetud ja reageeriv. "Kui lihased lähevad paralüüsi ehk siis, kui sa ei saa ennast liigutada, reageerida oma emotsioonidele või oma mõtetele, on võimalik REM-une faasis unenägusid näha," märkis Vernik.

Seejuures toimub öösel ka pikaajalisse mällu salvestumine, mis sõltub päeval kogetud lühi- ehk töömälust, keskendumisest ja tähelepanust. "Unes toimub suur puhastumine, aga ka salvestamine ja taastumine, mistõttu kvaliteetne ja sügav uni ongi väga oluline," selgitas Vernik.

Kunstnik Lauri Koppel nägi nii palju unenägusid, et hakkas neid lausa unepäevikusse koguma. Mõne aja möödudes otsustas ta neid ka teistele tutvustada ning pani püsti kaks unenägudest inspireeritud isikunäitust. Viimane neist oli huvilistele nähtav mullu jaanuaris Viljandi Rüki galeriis. Näitus "Unenägija veel magab" sai kokku vaid piltidest, mida Koppel oma unenägudes nägi.

Kunstniku sõnul on sümbolitest pungil unenäod teda alati kummastunud. Koppel meenutas, et kui ta oli veel tudeng ja kunstiideed puudusid, võttis ta mõne noppe või pildi enda unenägude päevikust ja tegi selle teoks. "Unenäod on üks must auk, ideede ammutamise kaev, mida ma kasutan siiamaani," selgitas kunstnik.

Võitlus unetusega

Kui unenäod võivad mõne jaoks olla loominguline materjal, siis unetus ise annab sageli märku, et keha või vaimne tervis vajab tähelepanu. Psühhiaater Kadri Andre sõnul jõuavad paljud inimesed spetsialisti juurde alles siis, kui uni on olnud häiritud juba kuid või isegi aastaid. Sageli on unetus mõne tõsisema seisundi, näiteks depressiooni, ärevuse või kroonilise stressi tagajärg.

Andre hinnangul pole olemas pelgalt unetust, vaid selle taga on alati mingisugune põhjus, mida tuleb hakata lahendama. Raskematel juhtudel tegeletakse unehäiretega aastaid. Psühhiaatri juures on esmatähtis samm põhjalik anamnees, et välja selgitada, millal uneprobleem on tekkinud, mismoodi seda on varem ravitud ning kas see on olnud pidev mure aastate jooksul või esineb seda aeg-ajalt stressirohketel perioodidel.

Kuna unetuse aluspõhjus võib olla ka füüsiline haigus, soovitab Andre alustada esmatasandi meditsiinist ja kontrollida oma tervist. Lisaks võivad unetuse taga olla ka psüühilised põhjused. "Kõige sagedasemad unehäirete põhjused on depressioon, ärevushäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäire," kirjeldas Andre.

Uneks ettevalmistumine

Unenõustaja Kene Verniku sõnul on oluline mõista, et keha ei saa magama jääda siis, kui lihased on veel pinges ja meel ärev. Seetõttu soovitab ta õhtuti võtta teadlikult aega, et tempot maha tõmmata ja valmistada keha uneks ette. Tema hinnangul võivad rahulikud hingamisharjutused ja tähelepanu suunamine hingamisele aidata kehal lõdvestuda.

Seejuures sõltub harjutuste mõju sellest, kui oskuslikult inimene neid teeb. Liiga intensiivne keskendumine või meditatsioon, mida alles õpitakse, võib mõnel juhul aju hoopis ergutada. Tõhusamaks osutuvad sageli lihtsad venitused ja kerge lihaslõõgastus, mis lubavad pinges kehal kõige lihtsamalt rahuneda.

Vernik soovitab õhtul tähelepanu suunata mõnele kindlale neutraalsele stiimulile, näiteks helile või hingamisele, mis soodustab rahunemist. Samal põhjusel võib proovida aju nii-öelda petta näiteks kerge vaimse ülesandega: mõelda järjest A-tähega algavaid sõnu. Selline tegevus tõmbab tähelepanu päevamuredelt eemale ja võimaldab ajul aktiivsetest mõtteprotsessidest välja lülituda.

Vernik rääkis, et unenõustajatelt küsitakse sageli, kuidas kiiresti magama jääda. Vastus peitub melatoniinis ja adenosiinis, mille tasakaal loob unisuse ja tekitab loomuliku unesurve. Melatoniini tugev õhtune vallandumine sõltub sellest, kui palju päevavalgust inimene päeval näeb. Kui valgust on olnud vähe, hakkab melatoniin vallanduma liiga vara ja tekitab väsimuse enne, kui sisemine ööpäevarütm on valmis unne minema.

Adenosiin seevastu koguneb ajus ärkveloleku ajal ja muudab meid õhtu jooksul järjest unisemaks. Selle mõju võivad päeva jooksul segada näiteks suured kofeiinikogused. Just kofeiin on unenõustaja sõnul põhjus, miks paljud noored, eriti üliõpilased, jõuavad voodisse alles südaöö paiku ja püsivad üleval ka siis, kui nad end tegelikult väsinuna tunnevad.

Kuigi uni ei saa alati sama palju tähelepanu kui liikumine või toitumine, on see spetsialistide sõnul siiski üks kesksemaid tegureid, mis hoiab meie tervise ja vaimse tasakaalu toimimas. Hästi magatud öö toetab mälu, keskendumisvõimet, emotsioonide reguleerimist ja vastupanuvõimet stressile, aidates ennetada nii vaimseid kui ka füüsilisi haigusi.

Kreegipuu, Vernik ja Andre rõhutavad, et heale unele mõeldes ei tasu oodata, kuni probleemid süvenevad. Une eest hoolitsemine on sama oluline kui teised igapäevased tervist toetavad teod. Kui uni on korras, paraneb sageli ka kõik muu.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publististika praktika". Autorid on magistrandid Cassandra Piirioja, Bret-Maria Rikko, Grete Isabel Huik, Janar Koemets ja Kaarel Oraste.

Allikas: https://novaator.err.ee/