Sooline palgalõhe on Eestis 13,2 protsenti, mis tähendab, et naistel tuleb meestega võrdse palga teenimiseks töötada 33 tööpäeva rohkem. Kuigi 2024. aastal suurenes palgalõhe näitaja aasta varasemaga võrreldes 0,1 protsendipunkti, on pikemas perspektiivis sooline palgalõhe Eestis oluliselt vähenenud.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on Eesti majanduse konkurentsivõime keskmes õiglaselt tasustatud ja koheldud inimesed. „Kui naised ja mehed on ühtlasemalt kõikidesse sektorisse jaotunud, vähendab see ühiskonnas lõhesid ning aitab luua sidusamat ja hoolivamat Eestit. Lisaks näitavad ka uuringud, et ettevõtted, kes on muutnud ennast mitmekesisemaks, on edukamad ja kasumlikumad,“ lausus Keldo.
Viimaste andmete kohaselt ei ole Eesti enam Euroopa suurima palgalõhega riik, kuid Euroopa keskmisega võrreldes on Eesti endiselt kehvemas positsioonis. Palgalõhet mõjutavad eelkõige soostereotüübid, mis suunavad naiste ja meeste haridus- ja ametivalikuid, kujundavad nende karjääriteid, mõjutavad hoolduskoormuse jagunemist ning tööandjate palga- ja personalipoliitikat.
„Julgustan naisi pürgima juhtivatele kohtadele ja nõudma oma töö eest väärilist tasu, ning mehi valima ameteid hariduses ja hoolekandes. Mitmekesisus rikastab töökeskkonda ja toob lauale erinevad vaatenurgad, mis on edukate otsuste aluseks.“
Naiste osakaal juhtivtöötajate seas on Eestis 39,7 protsenti, kuid tippjuhtimises on naisi napilt. Näiteks moodustavad naised Eesti suurimate börsiettevõtete juhatustes ja nõukogudes vaid umbes 20%. Euroopa Liidus on suurte börsiettevõtete juhtorganites naiste osakaal keskmiselt ligikaudu kaks korda kõrgem.
Minister kutsub kõiki tööandjaid üles vaatama ka Palgapeeglisse. „Sageli ollakse siiralt veendunud, et „meie organisatsioonis seda muret pole“, kuid numbrid räägivad teist keelt. Tark juht ei lähtu ainult kõhutundest, vaid märkab mustreid ja loob palgasüsteeme, mis põhinevad tulemustel ja oskustel, mitte sellel, kes oskab paremini palka juurde küsida,“ ütles Keldo. Palgapeegli abil saavad tööandjad halduskoormuseta seirata nii kvartaalselt kui ka aastapõhiselt soolisi töötasude lõhesid, sealhulgas ametite lõikes. Palgapeeglit saavad Tööinspektsiooni iseteeninduses kasutada kõik tööandjad, kellel on piisavalt töötajaid (vähemalt kolm naist ja kolm meest). Näitajad põhinevad riigile juba esitatud andmetel ning arvutatakse Statistikaametis. Tööandja ei pea midagi täiendavalt sisestama. Andmeid töödeldakse üksnes tööandja päringu alusel ning rakenduses kuvatavat infot ei salvestata.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
17.02.2026