Ida-Virumaa vajab kümne aastaga üle 13 000 uue töötaja

Ida-Virumaa on Eesti üks tähtsamaid tööstuspiirkondi, mille majandus on ajalooliselt tugevalt seotud olnud põlevkivitööstuse ja energeetikaga. Seetõttu on piirkond riiklikul tasandil määratletud strateegiliselt olulisena ja selle arengut suunatakse sihipäraste tegevuskavadega. Viimastel aastatel on see eeskätt seotud õiglase ülemineku kavaga, mille eesmärk on viia fossiilsest toormest sõltuv majandus üle keskkonnasäästlikumale ja innovaatilisemale mudelile.

Aastal 2024 oli Ida-Virumaal 44 000 tööga hõivatut, moodustades umbes seitse protsenti kõigist Eestis töötavatest inimestest. Samal ajal oli maakonnal riigi madalaim tööhõive määr (57,5 protsenti) ja kõrgeim töötuse määr (14,4 protsenti). Töötute seas olid ülekaalus madala hariduse ja vähese eesti keele oskusega inimesed. Hõivatutest ligikaudu viiendik töötas töötlevas tööstuses, kus on umbes 9000 inimest. Sellele järgnesid kaubandus, haridus ja tervishoid, mis kokku annavad üle poole piirkonna hõivest.

Kutsekoja OSKA uuringujuht Silja Lassur rääkis, et kui varem on koostatud valdkondlikke prognoose, siis esimest korda tegid teadlased regionaalse prognoosi. "Regionaalse prognoosi puhul me lähtusime stsenaariumidest, mis koostati Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega. Stsenaarium arvestab ka õiglase üleminekufondi tegevusi investeeringute praegusel perioodil, mis sinna piirkonda on suunatud," selgitas ta.

Prognoosi järgi võib järgmise kümnendi jooksul Ida-Virumaal hõivatute arv kahaneda umbes 1200 võrra ehk ligikaudu kolm protsenti. Samal ajal lahkub tööturult pensionile ligikaudu 14 400 inimest, mis tähendab, et uusi töötajaid on vaja umbes 13 200, sealhulgas üle 3000 tippspetsialisti ja ligi 7000 oskustöölist.

Suurimat kahanemist on oodata näiteks kaubanduse ja rõivatööstuse valdkonnas, mis ei ole sisendhindade tõttu maailmaturul konkurentsivõimeline, samuti ka haridusvallas. "Seda seepärast, et laste arv piirkonnas väheneb ja seetõttu on ka vaja vähem õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid," selgitas Lassur.

Samuti väheneb tema sõnul veidi põlevkivi tootmine, kuigi suurem kahanemine põlevkivitööstuses on tegelikult juba seljataga. "Järgmise kümne aasta jooksul suurt kahanemist selles valdkonnas ette näha ei ole," märkis Lassur.

Tehnika ja tootmise valdkonnas kujuneb prognoosi järgi kriitiline pudelikael: tasemehariduse lõpetajate prognoositav pakkumine ei kata kümne aasta vaates nõudlust, mille tagajärjel jääb puudu ligikaudu 500 tippspetsialisti ja 1000 oskustöötajat.

Kriitiline on ka näiteks tervisesektor ja eriti sotsiaalhoolekanne, sest rahvastik vananeb ja seetõttu on vaja ka rohkem töötajaid.

Ilmselt kasvab ka turismisektori tööhõive "Piirkonda on tulemas päris palju investeeringuid, seda nii hotellide kui igasuguste huvitavate tegevuste arendamisel," märkis Lassur.

Samas joonistuvad välja kitsaskohad, mis tööjõuvajaduse katmist takistavad. Maakonna tööturgu kujundavad ühtaegu neli omavahel seotud tegurit: vananev töötajaskond, noorte vähesus ja väljaränne, tippspetsialistide ja kõrgelt kvalifitseeritud ametikohtade täitmise raskused ning töötute ja mitteaktiivsete suur osakaal. Tihti on keskne probleem oskuste mittevastavus tööandjate muutuvatele vajadustele ning eesti ja inglise keele ebapiisav oskus. See piirab nii ümberõpet kui ka liikumist kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohtadele.

Uuringus jagavad teadlased ka soovitusi poliitikakujundajatele. Eriti oluliseks peab Lassur ümber- ja täiendusõppe variante, et täiskasvanud saaksid kiiresti ümberõppida: "Kuna mõned valdkonnad ju kahanevad ja inimestel tuleb liikuda teistesse sektoritesse tööle, siis on see eriti oluline."

Samuti tuleb tähelepanu pöörata töötutele ja mitteaktiivsetele elanikele. "Nende tööturule tagasisaamiseks on vaja leida head ümberõppe võimalused, mis kombineerivad nii keeleõpet, baasoskusi kui ka praktikat," märkis Lassur. 

Oluline on ka pikem vaade piirkonnale. "Me näeme, et arengut peaks ka pärast õiglase üleminekufondi rahastusperioodi lõppu toetama poliitikameetmetega. Üks väike sekkumine ei muuda pikas plaanis kuigi palju, vaid seda tuleb teha pikemalt," rääkis ta. Samamoodi peab Lassur oluliseks investeeringuid elamufondi ja nüüdisaegsesse linnaruumi, et noored tahaksid piirkonda jääda.

Kahe aasta pärast vaatavad teadlased valminud prognoosi üle. 

Allikas: https://novaator.err.ee/