Esmasünnitaja keskmine vanus ületas 30 aasta piiri

Kokku sünnitas eelmisel aastal 8994 naist (2024. aastaga võrreldes 410 naist vähem): 8887 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 103 ning neljal korral sündisid kolmikud. Sünnitanud naiste hulgas oli kunstliku viljastamise osakaal 6,9 protsenti (622 naist).

Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli mullu 493, neist omakorda 140 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 5,5 protsenti.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49-aastase) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 30,98, mis on võrreldes eelneva aastaga langenud: 2024. aastal oli vastav näitaja 32,22. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 52 ja 48 protsenti).

Surnult sündis 23 last, mis moodustas 0,3 protsenti kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2025. aastal 3514 g ja keskmine sünnipikkus 50,8 cm. 

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 8988 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 6983 last. Ämmaemand võttis vastu 67 kodusünnitust, kõikidel juhtudel sündis üks laps. Teel haiglasse või assisteerimata kodusünnitusel sündis 50 last. 7,1 protsenti lastest sündis kunstliku viljastamise abil (644 last).

Loomulikul teel sünnitas 6491 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 537 ning keisrilõikeid tehti 1966 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 576 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,9 protsenti.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt tõusnud.   Ajavahemikul 1992–2025 tõusis esmasünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 30,1 ja 33,5 aastat.  Veel aasta varem ehk 2024. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 29,7 ja korduvsünnitajal 33,5 aastat.

Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud all 24-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal (4698 elussündi), mis moodustas kõikidest elussündidest 51,7 protsenti.

Võrreldes 2024. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 259 võrra väiksem. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 35–39-aastaste vanuserühmas. 

Rasedusi katkestanud naistest 34 protsenti ei olnud varem sünnitanud, 5,3 protsenti oli rasedust planeerinud ja 57 protsenti ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 94,8 protsenti. 

Surma põhjustavad kõige rohkem vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7231 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Nende tõttu suri 2933 meest ja 4298 naist, suremuskordaja vereringeelundite haigustesse on kasvanud 526,3-lt 529,6-le 100 000 elaniku kohta. Sageduselt järgmisteks surmapõhjusteks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 112 inimest rohkem, kui 2024. aastal ehk kokku 3620 inimest.

Suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse on tõusnud, 2024. aastal oli see 100 000 elaniku kohta 255,6 ning 2025. aastal 265,1. 

Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 811 inimest: 580 meest ja 231 naist. Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 106 võrra.

Otseselt psühhotroopste ja narkooiliste ainete tarvitamisest tingitud surmade arv 2025. aastal oli 94.

Sünniandmete erinevuse statistikaameti andmetest tingib asjaolu, et raseduse infosüsteem kogub andmeid kõikide Eestis sünnitanud naiste ja sündinud laste, samuti kõikide Eestis katkenud ja katkestatud raseduste kohta olenemata naise elukohariigist. Andmetes ei kajastu välismaal sündinud lapsed juhul, kui naise elukohariik on Eesti. Surmade arvud erinevad statistikaameti andmetest elukoha määramise erineva metoodika tõttu.

Allikas: https://www.err.ee/