Eesti linnade ja valdade liit: riik ei tohi õpetajate palgakokkuleppega tekitada koolide vahele palgalõhet
04.06.2026
Eesti linnade ja valdade liidu hinnangul vajab riigikoolide õpetajatega sõlmitud kollektiivlepe põhjalikku analüüsi, sest riik on selles küsimuses mitmes rollis korraga. Liidu sõnul on õpetajate palgatõus vajalik, kuid seda ei tohi teha viisil, mis seab omavalitsuste ja erakoolide õpetajad ebavõrdsesse olukorda.
Liidu juhatuse esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole küsimus selles, kas õpetajate palk peab tõusma, vaid selles, kas riik kohtleb kõiki koolipidajaid võrdselt ja läbipaistvalt.
„Igal koolipidajal on õigus sõlmida kollektiivlepinguid. Riigi puhul on olukord aga põhimõtteliselt teistsugune, sest riik ei ole ainult ühe osa koolide pidaja. Riik kujundab ka reeglid, rahastamismudeli ja arvestusalused, millest sõltub kogu üldhariduskoolide õpetajate palgakorraldus. Seetõttu peame väga tähelepanelikult vaatama, et riigikoolide kollektiivleping ei muudaks arvestusaluseid viisil, mis halvendab kohalike omavalitsuste võimalusi õpetajate palgatoetust saada,“ ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul saadab riigikoolide eraldi palgakokkulepe omavalitsustele ja õpetajatele vastuolulise sõnumi.
„Kui riik tõstab oma koolide õpetajate palka kiiremini kui teiste koolipidajate õpetajatel, tekib paratamatult küsimus võrdse kohtlemise kohta. Õpetaja teeb sama tööd sõltumata sellest, kas kooli peab riik või kohalik omavalitsus. Riigi otsus ei tohi tähendada, et üks osa õpetajatest saab paremad tingimused, samal ajal kui teiste puhul jäetakse rahastuse küsimus lahendamata,“ ütles Kõlvart.
Liit rõhutab, et omavalitsused ei ole õpetajate palgatõusu vastu, ent probleem on selles, et kohalikele omavalitsustele ei saa panna täiendavaid palgakohustusi ilma selge ja kestliku rahastuseta. Õpetajate töötasu alammäära tõus mõjutab lisaks üldhariduskoolidele ka lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide, noorsootöötajate, kultuuritöötajate ja teiste kohalike teenuste töötajate palgaootusi.
„Omavalitsused ei saa võtta kohustusi, mille katteallikat ei ole. Kui riik soovib õpetajate palga kiiremat kasvu, peab sellega kaasnema arusaadav rahastamisplaan. Vastasel juhul ei ole tegemist kokkuleppega, vaid kulude nihutamisega kohalike eelarvete kanda,“ ütles Kõlvart.
Liidu sõnul peab läbirääkimiste eesmärk olema kokkulepe, mis tagab õpetajatele konkurentsivõimelise palga, kuid ei süvenda koolide vahelist ebavõrdsust ega lükka riigi otsuste rahalist vastutust kohalike omavalitsuste kanda.
Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit sõlmisid kolmapäeval riigikoolide kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb riigikoolide õpetajate töötasu alammäär 1. septembrist 2070 euroni kuus. Munitsipaal- ja erakoolide õpetajate töötasu alammäär jääb samal ajal 1970 euro tasemele.
Kolmapäeval läksid EHL-i esindajad kohtumisele palvega kehtestada järgmise aasta alammääraks 2300 eurot. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) läheb valitsuselt õpetajatele küsima 14% palgatõusu ehk alammäär oleks 2246 eurot. „See eeldab umbes 90 miljoni suurust lisarahastust,“ ütles Kallas.
Kallas märkis, et kui EHL soovib 18% tõusu ehk alammääraks 2300 eurot, siis Eesti linnade ja valdade liit pakkus 5%. „Riik garanteerib alammäära ja kui kokkulepe tehakse, siis see alammäära ulatuses toetus ka kohalikele omavalitsustele makstakse,“ lisas ta.
Õpetajate streikimine sõltub Kallase sõnul 2027. aasta palgaläbirääkimistest. Riigikoolide õpetajad tema sõnul ilmselt meelt avaldama ei lähe.
Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri sõnas, et ka ministri taotletud palga alammäär on oluline kasv, ent palgatõusu lubadusena seda veel võtta ei saa. „Oleme valvsad ja ootuses,“ lisas ta.
„Kohalikud omavalitsused ei saa ju minna SMS-laenu võtma, et palgad ära maksta, ja omavalitsused teevad oma kalkulatsioonid nii nagu on nende tulud,“ ütles Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõunik Robert Lippin. „Erinevad omavalitsused on kalkuleerinud, et 3–5% kasvuga saaks üldiselt hakkama.“
Lippin märkis samas, et juba viieprotsendiline õpetajate palga alammäära tõus oleks mõnele omavalitsusele keeruline. Samas on tema sõnul ka omavalitsusi, kes oleksid valmis palku 7–8% võrra tõstma.
Allikas: https://www.delfi.ee/