Riigikoolide õpetajate uus alampalga leping kehtib vaid neli kuud

Kolmapäeval sõlmisid haridusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb riigikoolide õpetajate alampalk septembrist 2070 euroni. Lõviosa koole aga kuulub omavalitsustele ja seal töötavad õpetajad peavad leppima 100 eurot väiksema alampalgaga.

"Paljud õpetajad on tõesti sellele reageerinud ebaõigluse tajumisega ja just nimelt see nüanss, et kui riik ühelt poolt kehtestab riikliku õpetaja alammäära, et siis oma koolides kehtestab riik teise õpetaja töötasu alammäära," sõnas MTÜ Alustavat õpetajat toetava kooli juht Triin Noorkõiv.

Omavalitsustele jaoks oli otsus ebameeldivaks üllatuseks, et ajal, kui õpetajate palgaläbirääkimised käivad, tõstetakse osade pedagoogide palka.

Linnade ja valdade liidu juhi Veiko Luhalaiu sõnul ei jää KOV-idel ilmselt muud üle, kui oma õpetajate palka tõsta, aga seda tuleb teha treenerite, huviringide juhendajate või raamatukogu töötajate palgatõusu arvelt.

"Ma tahaks loota, et see ei ole kommunikatiivne manipulatsioon, et meid seada sellesse valgusesse, kus me juba täna pealkirjades oleme, et riik küll riigikoolidele annab, aga omavalitsused nagu ei soovi järgi tulla. Üha enam kaldume sinnapoole, et mingi vigur siin sees on, et streik on tulemas ja võib-olla on kasumlikum see streik vangerdada kellegi teise akna taha," ütles Luhalaid.

Õpetajate palga läbirääkimist eestvedavale Reemo Voltrile jääb nii pedagoogide kui ka omavalitsuste pahameel arusaamatuks. Paljud omavalitsused maksavad juba praegu õpetajatele lisatasusid. Tema sõnul maksavad riigikoolid juba praegu sellist palka ja kolmapäevase lepinguga fikseeriti olukord juhuks, kui valitsus peaks vahetuma või mõni uus direktor ametisse asuma.

"See leping on esiteks tehtud ainult neljaks kuuks ehk ainult selle aasta lõpuni, sest selle väikse palga eest 2070 euro eest kindlasti riigikoolide õpetajad kindlasti ei olnud nõus rohkemaks ajaks oma käsi siduma," sõnas Voltri.

Voltri sõnul on koolmeistrite pahameel ka temani jõudnud, aga ta tegutseb jätkuvalt selle nimel, et õpetajate töötasu algaks Eesti keskmisest palgast ja siis poleks vaja arutada, miks mõni õpetaja saab 100 eurot rohkem palka. Haridusministri Kristina Kallase sõnul ei saa riigikoolid tänavu alampalga tõstmiseks sentigi lisaraha ning palgatõus peab tulema senise palgafondi piires.

"Tööandja saab määrata õpetajate palka, et seda ei saa määrata riik. Riik määrab ära miinimumi, aga kuna riik maksab juurde 22 protsenti veel täiendavat palgafondi raha, selle raames on võimalik teha kõiksugu otsuseid, mis õpetajaid puudutavad," lausus Kallas.

Vaid neljakuulist palga tõstmist põhjendas minister sellega, et järgmise aasta eelarve pole veel teada.

Allikas: https://www.err.ee/