PPA ja päästeamet: uute vanglaametnike värbamine loob ebavõrdse seisu

Vanglateenistuse vanglatöö korraldamise talituse juht Tiina Unuks ütles eelmise nädala neljapäeval ERR-ile, et vanglateenistus plaanib aasta jooksul palgata rohkem kui 300 uut töötajat, kes hakkavad Tartus Rootsi vangidega tegelema. Tema sõnul algab töötasu 2400 eurost kuus ja kui inimene ennast vanglas arendab, omandab näiteks saatmisõigused või relvakandmise loa, võib palk jõuda 3000 euroni kuus.

Egert Belitševi sõnul saadab see tuhandetele politseinikele väga halva sõnumi.

"Sõnum, mida riik sellega saadab, on, et need tuhanded politseinikud, kes igapäevaselt Eesti turvalisuse eest seisavad, oma elu ja tervisega riskides, justkui teevad vähem väärtuslikku tööd võrreldes vanglateenistusega," ütles Belitšev ERR-ile.

"Täna on tööturul väga tugev konkurents, seda nii politsei, vanglateenistuse, maksu- ja tolliameti kui ka kaitsejõudude personali osas, sest kõik need asutused otsivad tikutulega sisuliselt ühele ja samale profiilile vastavaid inimesi," kommenteeris Belitšev.

Belitševi sõnul saab näiteks Tartus töötav patrullpolitseinik palka 2100 eurot kuus. "Kui Tartus töötav patrullpolitseinik saab väiksemat palka kui alustav vangivalvur, siis loomulikult mõjutab see oluliselt ka meie personali värbamist," märkis ta.

Ta rõhutas, et PPA-s on sadu vabu ametikohti, mille täitmine muutub nüüd raskemaks.

Samas mõjutab see tema sõnul ka neid inimesi, kes täna juba politseis töötavad. "Kuigi viimastel aastatel on politseinike palkasid tõstetud, siis jätkuvalt palgaralli toimub ja keskmine palk jookseb eest ära. Eesliini politseinike palgad on keskmisest järjest enam maha jäämas ja sellised palgavahed, millest siin räägitakse, võivad tähendada, et inimesed hakkavad politsei ridadest lahkuma," ütles Belitšev.

Pakosta: eesmärk ei ole konkurentsi tekitamine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof küsis justiits- ja digiministrile Liisa Pakostale (Eesti 200) saadetud kirjalikus pöördumises, kuidas välditakse olukorda, kus Rootsi vangide teenindamiseks vajaminev tööjõud süvendab tööjõupuudust politseis, päästes, vanglateenistuses ja muudes siseturvalisuse valdkondades. Samuti küsis ta, milline on ministeeriumi hinnang sellele, et Rootsi kinnipeetavate Eestisse toomisega seotud palgatase ja võimalikud lisaboonused võivad tekitada palgasurvet kogu vanglasektoris ning ka teistes siseturvalisuse asutustes.

Pakosta vastas, et värbamine toimub etapiviisiliselt vastavalt kinnipeetavate saabumise ja üksuste avamise graafikule, mitte ühekordse massvärbamisena. "Projekti eesmärk ei ole teiste siseturvalisuse asutuste koosseisude arvelt ametnike ülevärbamine, vaid uute inimeste värbamine, väljaõpe ja süsteemi juurde toomine. Värbamine toimub laiapõhjaliselt ning hõlmab nii uusi tööturule sisenejaid kui ka inimesi, kes soovivad ümber- või edasi spetsialiseeruda sisejulgeoleku valdkonnas," ütles Pakosta.

"Projekti eesmärk ei ole luua Tartu vanglasse teistest vanglatest eristuvat või ebaproportsionaalselt kõrgelt tasustatud süsteemi. /.../Projekti eesmärk ei ole tekitada konkurentsi siseturvalisuse asutuste vahel, vaid kasvatada järk-järgult kogu valdkonna võimekust ning tuua süsteemi juurde uusi väljaõppinud spetsialiste," lisas Pakosta.

Belitšev: me hoobilt inimesi juurde ei tekita

Belitševi sõnul loob see aga paratamatult konkurentsi.

"Eestis on 1,3 miljonit inimesi. Me hoobilt inimesi juurde ei tekita. Kui me ütleme, et me tahame kuskilt justkui kedagi juurde kasvatada või kedagi juurde tekitada, siis peaks Eesti elanikkonna arv kasvama. Ja tegelikkuses on vaja selleks juurdekasvuks ka aega. Täna, kui me ütleme, et me hakkame kiiresti inimesi värbama, suures mahus, siis see tuleb väga palju juba olemasolevate töötavate inimeste arvelt. See tuleb väga palju nende inimeste arvelt, kes võib-olla tahaksid täna valida politseikutse, aga nad teavad, et töötasu vanglateenistuses on suurem kui politseinikupalk," kommenteeris Belitšev.

"Tuleb vaadata ka demograafilisi näitajaid ja täna demograafilised näitajad ei näita seda, et meil tuleks tööturule hästi palju inimesi juurde – neid, kes vastaksid siseturvalisuse või julgeoleku teemadega tegelevate asutuste profiilile," märkis ta.

Belitšev ootab valitsuselt ka politseinike palkade tõstmist.

"Kui me tahame seda, et meil oleks turvaline riik, millega me oleme harjunud ja mida enamik Eesti inimesi Eesti puhul väärtustab, siis me peame pöörama rõhku ka politseinike palkadele. Peame andma politseinikele sõnumi, et tegelikult politseinike tööd selle turvalisuse tagamisel hinnatakse, ja tehakse seda väärikalt, väärika palgaga," lausus Belitšev.

Päästeameti juht: riik peaks kõiki kohtlema võrdselt

Võrdset kohtlemist ja suuremat palka ootab riigilt ka päästeameti peadirektor Margo Klaos.

"Päästjad on Eesti siseturvalisuse kiirreageerivad eriüksuslased, kes riskivad iga päev oma elu ja tervisega. Usume, et riik peaks kõiki kiirreageerijaid ja eriüksuslasi kohtlema võrdselt," ütles Klaos ERR-ile.

"Alustava päästja palk peaks olema vähemalt 1,2 Eesti keskmist palka, et hoida ja tuua ametisse professionaalseid inimesi üle kogu Eesti. Täna on see vaid kolmveerand keskmisest," lisas ta.

"Iga inimene Eestis peab saama kiiret ja professionaalset abi sõltumata oma elukohast. Täna on üle Eesti mehitamata ligi 110 ametikohta ja kõigis komandodes pole valves täismeeskonda. Kui päästemeeskonnas pole nelja liiget, siis näiteks suitsusukeldumist või teisi elupääste ülesandeid teevad päästjad oma eluga riskides. Vääriline palk ehk 1,2 Eesti keskmisest palgast on oluline argument päästjate värbamisel," rääkis Klaos. 

Klaos rõhutas, et viimase nelja aastaga on muutumises olnud kogu päästeamet, sest see on saanud elanikkonnakaitse juhtasutuseks. "Päästeameti ülesanne on anda Eesti inimestele vajalikud oskused ja teadmised kriisidega toimetulekuks. Avaliku arvamuse küsitluse põhjal on päästeamet kõige usaldusväärsem riigiasutus: meid usaldab 94 protsenti Eesti elanikest. Ka need tõsiasjad peaksid kajastuma päästja palganumbris," ütle Klaos veel.

Rootsi parlament kiitis Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu heaks eelmise nädala kolmapäeval. Esimesed vangid hakkavad Rootsist Tartusse jõudma juba augustis.

Selleks, et Eesti ja Rootsi vanglarendileping jõustuks, peab selle veel ratifitseerima Eesti riigikogu. Kava kohaselt võiks see juhtuda 10. juunil.

Allikas: https://www.err.ee/