Veterinaarmeditsiini õppekohtade suurendamine ei pruugi loomaarstide puudust lahendada
21.07.2026
Kuigi Eestis on puudus loomaarstidest, ei näe Eesti Maaülikooli loomageneetika ja tõuaretuse lektor Einar Orgmets õppekohtade lisamises lahendust.
Eesti Maaülikoolis oli suurim konkurss veterinaarmeditsiini õppekavale soovijate seas. Populaarsuselt järgnesid geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse ning maaehituse õppekavad.
Kui veel mõni aasta tagasi kandideeris veterinaarmeditsiini ühele õppekohale neli kuni viis inimest, siis viimased kolm aastat on konkurss püsinud kõrge. Ühele õppekohale on olnud keskmiselt kaheksa soovijat ning tänavu jätkus kasvutrend veelgi.
Eesti Maaülikooli loomageneetika ja tõuaretuse lektor Einar Orgmetsa sõnul on Eestis kõige suurem puudus farmiloomade ehk suurloomade veterinaaridest. Samas ei saa ülikool lõpetajaid kindlasse valdkonda tööle suunata.
„Me ei saa suunata, et nad just suurloomaarstiks läheks. See on nende valik,“ rõhutas Orgmets.
Seetõttu ei pruugi vastuvõtu suurendamine lahendada just nende loomaarstide puudust, keda tööturul kõige rohkem vajatakse. Samuti puudub Orgmetsa sõnul ülikoolil ülevaade, kui paljud lõpetajad asuvad tööle Eestis ning kui paljud üldse veterinaaria valdkonnas jätkavad.
Õppekohtade arvu ei määra ainult eriala populaarsus
Ühe võimalusena on arutatud eestikeelsete õppekohtade suurendamist ingliskeelse õpperühma arvelt, kuid otsust selles küsimuses veel tehtud ei ole. Eesti Maaülikooli ingliskeelne veterinaarmeditsiini õppekava on tasuline ning selle väljalangevus on väike. Praegu on ingliskeelsel õppekaval õppekohti 38 ja eestikeelsel 36 õppekohta.
„Õppijate arv ei saa kahe õppekava peale kokku olla väga suur,“ ütles Orgmets. Tudengite arv mõjutab otseselt õppejõudude töökoormust, kuna veterinaarias on väga palju praktikume, mida viiakse läbi väikestes rühmades.
Uue õpperühma loomine tähendaks ülikoolile lisakulusid, sest suureneks ka õppejõudude koormus. „Siis tekib küsimus, kas meil on palka maksta,“ selgitas Orgmets.
Lisaks ülikooli võimalustele sõltub vastuvõtu suurendamine ka välistest nõuetest.
Rohkem tudengeid vajab rohkem patsiente
Euroopa Veterinaarhariduse Assotsiatsiooni (EAEVE) akrediteerimisnõuded näevad ette, kui palju kliinilisi juhtumeid ja patsientidega kokkupuuteid peab igal tudengil õpingute jooksul olema. „Kui tudengeid on rohkem, aga patsiente juurde ei tule, siis ei vasta me enam akrediteerimise tingimustele,“ selgitas Orgmets.
Samas peab Eesti Maaülikooli loomageneetika ja tõuaretuse lektor Einar Orgmets veterinaarmeditsiini eriala kasvavat populaarsust positiivseks märgiks. „Väga hea meel on, et konkurss on suur. Ju see eriala on lihtsalt muutunud populaarseks,“ sõnas ta.
Lõpetajate arv on samuti kasvutrendis
Veterinaarmeditsiini lõpetajate arv on viimastel aastatel samuti suurenenud. Kui veel mõned aastad tagasi lõpetas õpingud vaid 14-15 tudengit aastas, kuigi vastu võeti umbes 30 õppurit, siis viimaste aastate vastuvõtutingimuste muudatused on vähendanud väljalangevust.
Tänavu lõpetas veterinaarmeditsiini õppekava 28 tudengit ning Orgmetsa sõnul on lähiaastatel oodata lõpetajate arvu edasist kasvu.
Allikas: https://maaleht.delfi.ee/