Võrk: kohustuslik ravikindlustus tugevdaks solidaarsusel põhinevat süsteemi

23.07.2026

Eestis on ligi 90 000 tööealist inimest, kellel puudub ravikindlustus. Tartu ülikooli ökonomeetria õppejõud, tervishoiuekspert Andres Võrk leiab, et lahendus võiks olla kõigile tööealistele kohustuslik ravikindlustus, mis aitaks tema sõnul tugevdada solidaarsel süsteemil põhinevat tervishoidu.

Kui hea on Eestis praegu ravikindlustuse olukord? Ravikindlustusseaduses on küll palju erandeid, aga kui paljudel inimestel tegelikult ravikindlustus puudub?

Paradoks seisneb selles, et ravikindlustusseaduse järgi on ravikindlustus sundkindlustus, mis tähendab, et see peaks olema kõigil. Tegelikult on Eestis aga igal ajahetkel ligi 90 000 ravikindlustuseta inimest. Kuna lapsed ja eakad on automaatselt kindlustatud, siis enamus neist on tööealised. Vanuserühmas 20 kuni 60 aastat puudub aga ravikindlustus 14 protsendil meestest ja 10 protsendil naistest.

Olete teinud ettepaneku, et kõigil Eesti elanikel võiks olla automaatne ravikindlustus. Näiteks Taanis kehtib selline süsteem. Miks oleks see teie hinnangul parem lahendus?

Eestis on seda mõtet varemgi arutatud, kuid kardetud, et automaatne ravikindlustus vähendaks inimeste motivatsiooni makse maksta ja suurendaks varimajandust. Meie ettepanek on selline, et ravikindlustus oleks küll kõigile kohustuslik, kuid inimene vastutaks ise selle olemasolu eest. Sarnane süsteem toimib näiteks Leedus, Tšehhis ja Hollandis.

See aitaks säilitada solidaarsel ravikindlustusel põhinevat süsteemi ning vähendaks olukordi, kus suuremate kuludega inimesed otsivad endale kindlustust. Kui kasvõi pooled praegu kindlustamata 90 000 inimesest hakkaksid ravikindlustusmakset tasuma, laekuks tervisekassale hinnanguliselt ligi 60 miljonit eurot aastas ehk saaksime ka tervisekassa defitsiiti vähendada.

Töölepinguga töötajate puhul on ravikindlustus seotud automaatselt makstava sotsiaalmaksuga. Aga mida teha nende inimestega, kes töötavad OÜ kaudu? Kuidas muuta ravikindlustus kohustuslikuks ka nende jaoks? 

Sarnaselt liikluskindlustusega oleks ka ravikindlustus kohustuslik. Kui inimene seda ei maksa, tekib tal riigi ees võlg.

Praegu saab tervisekassaga liituda ka vabatahtlikult, kuid meie hinnangul on makse liiga kõrge, sest see arvutatakse eelmise aasta keskmise palga järgi. Meie ettepanek on siduda see alampalgaga, nagu riik teeb töötute puhul. See tähendaks umbes 115 euro suurust kuumakset.

Töövõimetud ja töötud on ka praegu kindlustatud. Jutt käib eelkõige töövõimelistest inimestest, kellel ravikindlustus praegu puudub.

Paljud kindlustamata inimesed on noored või keskealised ega käi tihti arsti juures. Nad võivad öelda, et riik on neile küll kohustuse kehtestanud, kuid nad ei näe põhjust seda täita, sest nende arvates pole neil ravikindlustust nagunii vaja.

Eesti ravikindlustus põhineb solidaarsusel ehk me kogume ühiselt raha ja maksame nende eest, kes seda vajavad. Kui inimene maksaks alles siis, kui tal tekib tervisemure, siis see põhimõte enam ei toimiks. Praegu puudub aga sunnimehhanism, mis kohustaks kõiki tööealisi sellesse süsteemi panustama.

Kuidas saab riik inimesi selleks survestada?  

Sarnaseid mehhanisme kasutatakse juba praegu. Tervisekassa saadab näiteks teavitusi ravikindlustuse lõppemise kohta. Samamoodi saaks inimesi teavitada kindlustuse puudumisest, et kui nad soovivad arsti juurde minna, peab neil see olema. Kui ühel hetkel inimesel tekib tulu, saab riik seal alati kinni pidada.

Kui Jevgeni Ossinovski oli sotsiaalminister, arutati samuti ravikindlustuse laiendamist. Siis kõlas mõte, et kõigile võiks tagada vähemalt esmatasandi arstiabi. Kas teie vaates peaks ravikindlustus hõlmama ka eriarstiabi ja muid protseduure või peaks see jääma esmatasandi ja ennetustegevuse peale?

Ei, see oleks täispakett. Kui inimene maksab vähemalt alampalga alusel ravikindlustusmakset, peaks ta saama täispaketi. Me ei usu, et see kasvataks oluliselt tervisekassa kulusid. Riigikontrolli analüüs näitas, et ravikindlustuseta inimesed, kes jõuavad erakorralise meditsiini osakonda, nende kulud ravi eest on palju kõrgemad. Pidev ravikindlustus võib pikemas vaates kulusid hoopis vähendada.

Riigikogu valimised on tulemas ning tervishoiu rahastamine on üks keerulisemaid teemasid. Kas me saame jätkata ravikindlustusmudelit, mis põhineb ainult töötavate inimeste sotsiaalmaksul või me tahes-tahtmata peame ikkagi mingi muu lahenduse leidma?

Meie ettepanek liigub laiema maksubaasi suunas. Tööealised kindlustamata inimesed maksaksid vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi pealt kindlustusmakset. See ei tähenda seda, et nad peavad maksma seda oma töötasult. Inimesed saavad tänapäeval tulu igalt poolt, olgu see kinnisvara rentimisest või väärtpaberite võõrandamisest. 

Laiemalt on selge, et üksnes tööjõumaksudel tuginev tervishoiu rahastamine ei vea meid välja. Riigieelarvest tasutakse tervisekassasse juba praegu raha ka muudest maksudest ning seda lähenemist võiks edasi arendada.

Reformierakond on teinud ettepaneku suurendada tööandjate tervisekulude maksusoodustust, mis praegu on 400 eurot kvartalis, et inimesed saaksid rohkem kasutada eriarstiabi ja tervishoid saaks täiendavat rahastust. Kas teie hinnangul on see tõsiseltvõetav lahendus arstiabi kättesaadavuse parandamiseks? 

Sellel ettepanekul on nii plusse kui miinuseid. Positiivne on see, et tervishoid saaks lisaraha.

Miinus on see, et kui me peame tervishoiusüsteemi tugevuseks esmatasandit, siis see, kui tööandjad võimaldavad inimestel otse eriarsti juurde minna, võib süsteemi pigem killustada ja selle üldist efektiivsust mitte suurendada. Ehk lisaraha kõrval tuleb tõsiselt kaaluda ka seda, kas selline lahendus ei too kaasa suuremat killustatust.

Allikas: https://www.err.ee/