Erik Gamzejev: mis saab Ida-Virumaast pärast 340 miljoni euro ärakulutamist?

05.08.2026

Tartu Ülikooli ühiskonnateadlased tõdevad oma uurimistöös, et kuigi õiglase ülemineku fond on algatanud Ida-Virumaal uusi ettevõtmisi, jääb õhku küsimus, et mis saab siis, kui selle fondi raha on kulutatud, arutleb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Rühm Tartu Ülikooli teadlasi tõi sel nädalal ERR-i Novaatori portaalis avalikkuse ette osa oma töö tulemustest. Selles töös uuritakse lihtsustatult öeldes seda, kuidas Ida-Virumaa elanikud oma eluga rahul on.

Teadus- ja arendusprojekti ametlik nimi on "Ida-Viru elanike sotsiaal-majanduslik heaolu ning tööjõu seire". Idavirulaste vaatlemine ja uurimine kestab aastaid ning maksab ligemale 1,5 miljonit eurot.

Raha selleks tuleb õiglase ülemineku fondist, mis on mõeldud eliksiiriks, mis peaks säilitama Ida-Virumaa elu ka pärast seda, kui Ida-Virumaa senine põhiline majandusharu põlevkivitööstus saab Euroopa kliimapoliitika poolt lõplikult surnuks maksustatud. Aga eks see fond annab tööd ja leiba ka väljaspool Ida-Virumaad elavatele teadlastele, konsultantidele, koolitajatele, suhtekorraldajatele ning teiste elualade inimestele. Loodetavasti Ida-Virumaa hüvanguks...

Ida-Virumaa inimestele nende tulevikuootusi uurinud küsitluse seni avalikustatud tulemused väga uut teadmist ei toonud. Põhijäreldus on, et kui on olemas väärika palgaga töökohad, koolid ja ravivõimalused ning taskukohased väljavaated oma kodu rajada, siis ei pane inimesed sellest kandist võimaluse korral plehku. Kui ei ole, siis panevad. Suur tööpuudus ja madalam sissetulek tekitavad inimestes ebakindlust ning kasvatavad neis ärevust.

Aga eks need tõsiasjad peaksid kehtima kõikide piirkondade puhul, mis jäävad Tallinnast ja Tartust kaugemale. Kui küsitleda Lõuna- või Lääne-Eesti elanikke, oleksid tulemused sarnased.

Ida-Virumaa eripära on vaid see, et põlevkivitööstuse väljakurnamine Euroopa Liidu kehtestatud süsinikukaubanduse reeglitega on andnud nendele negatiivsetele trendidele turbokiirenduse. Kui näiteks Euroopa Komisjonil tuleks pähe, et spaad peaksid hakkama suplusvee kvoote kõikuva hinnaga börsilt ostma, mistõttu nende elus püsimine muutuks küsitavaks, siis oleks asjakohane ka Pärnumaa ja Saaremaa jaoks õiglase ülemineku fond luua.

Ida-Virumaal on selle fondi raha toel sündinud palju toredat ja veel rohkem peaks tulema. Valminud on Narva magnetitehase esimene järk. Eelmisel nädalal avati Peipsi ääres suursugune ja ainulaadne loodusspaa, mis on selle piirkonna uus maamärk. Peagi valmivad Jõhvi filmistuudiod. Kohtla-Järve äriparki kerkivad ettevõtted. Auveres on käimas hapnikutehase ehitus.

Fondi raha abil on pannud uusi hooneid püsti ja soetanud seadmeid kümned Ida-Viru väikeettevõtted. Ülikoolide kohalikud kolledžid on selle abil tugevamalt jalad alla saanud. Fondis on ka omavalitsustel oma "osakond", mille eest näiteks Alutaguse vald on renoveerinud Iisakus vana postkontori uueks vallamajaks ning Jõhvi on ehitamas uut sotsiaalmaja ja Kohtla-Järve andmas uut elu Punamütsikese lasteaiale. Samast rahapajast on makstud kinni ka kultuurifestivalide ja spordivõistluste korraldamise arveid.

Võrreldes sellega, kui palju põlevkiviettevõtted andsid varem kohalikele inimestele tööd ning tõid maksutulu linnadele, valdadele ja ka riigile, on selle ühekordse 340 miljoni euro suuruse fondi tugi siiski vaid garniir praetaldrikul.

Õiglase ülemineku fond on osutunud soovitust aeglasema toimega valuvaigistiks. Uute ettevõtete loomine ei käi paraku nii kiiresti, nagu poliitikud tahaksid näha. Mitmed ettevõtted, kellele määrati toetusraha juba aasta või ka kaks tagasi, ei ole ehitamist siiani alustanudki. Osa on liiga suurte riskide tõttu ka loobunud. Fondi toetusest on kõvasti abi hoonete ehitamisel ja seadmete soetamisel, kuid oma äriidee lennuvõimes on vaja veenda ka laenuandjaid ja investoreid oma raha mängu panema.

Ühe tööstusharu väljasuretamine võib poliitiliste otsustega käia kiiresti. Majanduse ümberkorraldamine ja uute ettevõtete loomine on aga pigem ultramaraton, kus kõik startijad ei jõuagi finišisse.

Senist kogemust teades peaksid meie poliitikud käimasoleval Euroopa heitmekaubanduse reformimisel tugevalt seisma Eesti tööstuse huvide eest. Et me ei saaks uuesti rehavarrega vastu pead, nagu ligemale kümme aastat tagasi juhtus, et kägistame esmalt veel toimiva suurtööstuse poolsurnuks ja hakkame alles seejärel tegema pikka plaani tulevikuks. Enne tuleks ikka uue põlvkonna ettevõtted plaanitud moel käima saada ning seejärel kaaluda fossiilse tööstuse koomale tõmbamist.

Tartu Ülikooli ühiskonnateadlased tõdevad oma uurimistöös, et kuigi õiglase ülemineku fond on algatanud Ida-Virumaal uusi ettevõtmisi, jääb õhku küsimus: mis saab siis, kui selle fondi raha on kulutatud?

Kuidas teha nii, et alustatud head ettevõtmised ei katkeks veel enne, kui on plaanitud hoo üles saanud ja soovitud tulemused toonud. Juba praegu tuleks ette valmistada õiglase ülemineku fondi teist ja võib-olla ka kolmandat etappi. Mitmekesise majandusega tugev Ida-Virumaa on kasulik kogu Eestile.

Allikas: https://www.err.ee/