Pank: majandusel läheb paremini, aga inimesed ei usu helgesse tulevikku

26.08.2026

Eesti majandusel on juba mõnd aega paremini läinud ning tänavune palgakasv suurendab eratarbimist, selgub Swedbanki ja SEB majandusprognoosidest. SEB tõi välja, et inimesed ei usu helgesse tulevikku, sest on harjunud kiirema kasvuga, kuid neljaprotsendiline SKP aastakasv ei naase ilmselt enam kunagi.

SEB värske majandusprognoos tõi välja Eesti majandust aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse suurust mõõtvad SKP-numbrid olid äärmiselt nigelad.

"Hiljuti statistikaameti poolt avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades nüüd, et majandusel on läinud juba mõnda aega paremini, kui näitasid senised SKP numbrid," märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kõrgemad kasvunumbrid ei peegeldu aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad, tarbijate kindlustunne on endiselt väga madal. Põhjuseid, miks helgesse tulevikku ei usuta, on Nestori sõnul ilmselt palju: geopoliitilised pinged, suured kõikumised toorainehindades, valusad mälestused maksutõusudest ja inflatsioonist ja palju muud.

"Üks aspekt, millest siiani pole räägitud, on aga lihtne tõsiasi, et eestlased on lihtsalt harjunud kiirema kasvuga kui tänane majandus anda suudab. Aastatel 2010–2019 kasvas Eesti SKP aastas keskmiselt pea nelja protsendi jagu. Need ajad on läbi ja ei naase ilmselt enam kunagi," tõdes SEB analüütik.

Ta lisas, et Eesti majandus on jõudnud küpsesse faasi, mil ka 2,5-protsendine majanduskasv, mida pank ennustab 2026. aastaks, on tugev tulemus. 

SEB prognoosi põhjal saavad ka 2027. ja 2028. aasta olema Eesti jaoks majanduslikult edukad, kui SKP kasv küündib vastavalt 2,7 ja 2,8 protsendini.

"Kahjuks ei ole see ilmselt aga piisav, et inimeste tuju oluliselt tõsta," sõnas Nestor.

Swedbanki värske prognoosi järgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam ja viib tänavuse SKP kasvu püsivhindades kahe protsendini. Panga ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja prognoosivad, et järgmisel aastal peaks see kiirenema 2,5 protsendini.

Kaardimaksed viitavad tarbimise tõusule

Tänavust majanduskasvu veavad Swedbanki hinnangul peamiselt tarbimine ning valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste paranenud ostujõud on eratarbimise mahtu märgatavalt suurendanud. Ka kaardimaksed viitavad tarbimise tõusule.

Ostujõu paranemist toetavad aasta alguses tõstetud ja palgatasemete lõikes ühtlane tulumaksuvabastus ning aeglustunud inflatsioon. Netopalga reaalkasv teeb tänavu erakordselt tugeva, ligi 12-protsendilise tõusu, kuid aeglustub järgmisel aastal uuesti. Samas peaksid kasvanud ostujõud, majapidamiste paranenud kindlustunne ja madalam tööpuudus tarbimist suurendama ka järgmisel aastal.

Majanduskasvu toetavad Swedbanki prognoosi kohaselt ka valitsussektori suuremad kaitsekulutused ja investeeringud taristusse. Kuigi intressimäärad on viimastel kuudel mõnevõrra tõusnud, on laenutegevus olnud aktiivne.

Keskmise majapidamise ostujõud on eluasemeturul aastatagusega võrreldes märgatavalt parem, kuna maksuküüru kaotamisega kiirenenud netopalga kasv ületab oluliselt laenulepingute aluseks oleva euribori ja korterite hinnatõusu. Tugev laenunõudlus peegeldab kodumajapidamiste ja ettevõtete paranenud kindlustunnet ja lubab prognoosida erasektori investeeringute kasvu.

Ka SEB prognoosis tõdetakse, et selle aasta majanduskasvu on jõudsalt panustanud tarbimine.

"Oluline roll selles on uuest aastast kehtima hakanud ühtlustatud tulumaksuvabal miinimumil, mis tõstis oluliselt kõrgemapalgaliste inimeste reaalsissetulekut. Suurelt jaolt on reformi mõju küll juba avaldunud ja järgnevatel kvartalitel saab tarbimise tõus olema SEB prognoosi kohaselt tagasihoidlikum," lausus Nestor.

Inimeste tarbimisvõimalusi on tema sõnul avardanud ka inflatsiooni taltumine. Eelmistel aastatel hinnatõusu kruvinud toiduainehinnad on viimastel kuudel hoopis alanenud, mis annab enim hõlpu vaesematele leibkondadele.

"Suur geopoliitiline määramatus ja kliimakriis muudab tuleviku ennustamise teisalt ääretult keeruliseks. Sellest johtuvalt soovib kindla peale mängida ka Euroopa Keskpank, kes tänavu suure tõenäosusega korraks veel intressimäärasid 0,25 protsendi võrra kergitab," prognoosib SEB.

Pank tõi oma prognoosis välja, et eksportival tööstusel hakkab paremini minema, sest Eesti peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis on eksportiva tööstuse väljavaade viimaks paranemas. Kui Rootsi majandusel on hästi läinud juba mõnda aega, siis 2026. aasta on osutunud prognoositust paremaks lõpuks ka Soome jaoks.

"Kahjuks ei ole seni olulisi märke Põhjamaade ehitusturu taastumisest, ent selles peitub kahtlemata Eesti tööstuse lähiaastate suurim kasvupotentsiaal," tõdes Nestor.

Tema sõnul näib järgmisel kevadel toimuvate riigikogu valimiste põhiteemaks kujunevat majandus.

"Kuigi valimisprogramme hakkavad täitma lubadused maksulangetuste ja kõrgemate sotsiaalkulude kohta, siis reaalsuses saab nende ellu viimine olema väga keeruline, sest riigi kulud-tulud ei ole kokku jooksnud juba aastaid. Veendunud võib olla vaid selles, et Eesti riigi võlakoormus jätkab ka valimiste järel kiiret kasvu," lausus SEB majandusanalüütik.

Eesti majandus on vaatamata pingetele hästi vastu pidanud

Swedbanki majandusprognoosis tõdesid panga ökonomistid samuti Eesti majanduse väljavaate paranemist.

"Majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja tööturu elavnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab jätkuvalt märkimisväärseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine," märkisid ökonomistid Swedbanki prognoosis.

Tänavu on Eesti majandus, vaatamata sõjale Lähis-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel, hästi vastu pidanud. Swedbank tõi välja, et nende prognoosi avaldamise ajaks ei olnud statistikaamet esimese poolaasta SKP-d veel uuendanud, kuid esialgsete hinnangute järgi kasvas see püsivhindades ja aastases võrdluses 1,6 protsenti.

Ekspordimahu kasv Swedbanki prognoosi kohaselt tänavu küll aeglustub, kuid Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine sel ja järgmisel aastal loob parema eelduse välisnõudluse kosumiseks.

Tööstussektori kindlustunne on aastatagusega võrreldes paranenud ning sama on toimunud ka hinnangutega lähikuude tellimuste ja tootmise kasvuootuste kohta. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab äritegevust, on vähenenud ja langenud alla pikaajalise keskmise. See kõik viitab ekspordisektori väljavaate paranemisele.

Tarbijahinnad on esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses keskmiselt 3,1 protsenti ja kasvu aeglustumisele on aidanud enim kaasa toiduainete hinnakasvu pidurdumine. Selle taga on toorme odavnemine ning jaekaubanduses tehtavad müügikampaaniaid.

Sügisel hinnatõus hooajaliste tegurite mõjul kiireneb ja Swedbanki prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad tänavu 3,4 protsenti. Järgmisel aastal ootab pank hinnakasvu aeglustumist 2,7 protsendini.

Koos majanduse kosumisega on suurenenud nõudlus tööjõu järele, mis on toonud töötuse määra allapoole. Tänavu teises kvartalis langes töötuse määr 6,6 protsendini. Majanduse elavnemisele viitab ka täitmata ametikohtade arvu oluline kasv. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5 protsendilt sel aastal 6,7 protsendini ning järgmisel aastal 6,3 protsendini. Positiivsem väljavaade tööturul aitab kaasa majapidamiste kindlustunde paranemisele ning toetab tarbimise ja laenunõudluse kasvu.

Swedbanki ökonomistide hinnangul on Eesti majanduskasvu taga tänavu olnud paljuski valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika – niinimetatud maksuküüru kaotamine ning valitsemissektori suuremad kulutused. Samas on see suurendanud riigieelarve puudujääki ja muutnud riigirahanduse pingelisemaks.

"Kuigi põhjalikumaid otsuseid riigirahanduse olukorra parandamiseks hakatakse tõenäoliselt tegema alles pärast järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi, ei ole uuel valitsusel selleks lihtsaid lahendusi," tõdesid Swedbanki ökonomistid.

Maailmamajandus on oodatust vastupidavam

Swedbanki prognoos toob välja, et maailmamajandus on kriisidele vaatamata hästi vastu pidanud. Inflatsioon on küll kiirenenud, kuid edasine hinnasurve on piiratud. Kõrgetele riskidele vaatamata peaksid maailma suuremad majandused sel aastal stabiilset kasvu jätkama, kui surve energiahindadele leeveneb ja inflatsioon püsib ootuspäraselt kontrolli all.

Tänavu kevadel tehtud esialgsed hinnangud Hormuzi väina sulgemise mõju kohta olid liialt pessimistlikud. Energiahinnad on tõusnud, kuid jäävad oluliselt alla 2022. aasta taseme, kuigi pingetele Lähis-Idas veel lahendust ei paista. Aktsiaturud püstitavad uusi tippe, kuna ollakse veendunud, et kriis Hormuzi väinas ei saa kesta igavesti, seda enam, et USA vahevalimised on lähenemas. Tõusu toetavad ka jätkuv optimism tehisaru arengu väljavaate suhtes ja ettevõtete tugevad majandustulemused.

USA majapidamiste tarbimine ja investeeringud kasvavad hoogsalt, kuid see toimub väga ebaühtlaselt. Tehisaru arendamine suurendab küll investeeringuid, kuid kuna suur osa seadmetest on imporditud, jääb investeeringute panus majanduskasvu väiksemaks. Inflatsioon on kiirenenud, kuid hinnasurve ei ole laiapõhjaline, tõdes pank.

Hiina majanduskasv on varem oodatust tagasihoidlikum. Kinnisvarahindade langus ja kohaliku majanduse kesisem väljavaade halvendavad majapidamiste kindlustunnet ja see pärsib tarbimist. Samal ajal toetavad majanduskasvu tööstuse kiire areng ja tugev välisnõudlus. Hiina majanduspoliitika on suundumas kõrgtehnoloogilise tootmise poole, mida toetavad suurenenud tehisaru investeeringud ja tehnoloogiamahukate kaupade ekspordi kasv.

Euroala majanduskasv on olnud energiahinna järsku tõusu ja tarneahelate häireid arvestades oodatust tugevam. Kõrgem inflatsioon on eratarbimist seni pärssinud vaid vähesel määral ning tarbimine jääb tõenäoliselt ka edaspidi majanduskasvu vedajaks.

Euroala suuremate riikide töötlev tööstus on taastunud, välja arvatud Saksamaal. Lähiaja suurimaks väljakutseks on Swedbanki prognoosi kohaselt süvenevad kaubanduspinged Euroopa Liidu ja Hiina vahel, mis võivad kaasa tuua kõrgemad tollitariifid ja täiendavad piirangud kaubanduses.

Kõrgemad energiahinnad on euroalal inflatsiooni tublisti kergitanud ja selle kiirenemise riskid on jätkuvalt suured. Swedbanki prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank tänavu intressimäära veel ühel korral, septembris 25 baaspunkti võrra, ning jätab need 2027. aastal muutmata.

"Keskpank langetab oma intressimäära tagasi kahele protsendile alles 2028. aasta teises pooles. Vaatamata kõrgele inflatsioonile USA Föderaalreserv meie hinnangul intressimäära sel aastal ei muuda. Järgmisel aastal, kui inflatsioon näitab selget aeglustumist, peaks Föderaalreserv intressimäära langetama ühel korral, 25 baaspunkti võrra," ütlesid Swedbanki ökonomistid.

Soome majanduskasvu prognoosi korrigeeris pank tugevama kodumaise nõudluse mõjul tublisti ülespoole. Rootsi majandus on eelkõige eratarbimise toel kiiremini kosumas. Ka Läti majandus on osutunud oodatust tugevamaks. Sealset tõusu toetavad eratarbimise kasv ja ekspordi taastumine.

Leedu kiirema kasvu taga on teisest pensionisambast välja võetud raha suunamine majandusse, suures osas just tarbimisse. Samas, kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite mõju Leedus taandub, hakkab nende majanduskasv aeglustuma, prognoosib Swedbank.

Neljapäeval avalikustab ka rahandusministeerium oma suvise majandusprognoosi, mis annab ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse seisust ning väljavaadetest sellel ja järgmisel aastal. Ministeeriumi prognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarveotsuste tegemisel.

Allikas: https://www.err.ee/