Haridustöötajad: Eestil on õpetajate töökorralduses Leedult õppida
05.10.2026
Harjumaa Haridustöötajate Liidu (HHL) hinnangul võiks Eesti õpetajate töökorralduse ja palgatingimuste kujundamisel õppida Leedu kogemusest, kus kollektiivlepinguid sõlmitakse nii asutuse, omavalitsuse kui ka riigi tasandil ning töökoormuse ja töötasu seost püütakse muuta läbipaistvamaks, teatab BNS.
Leedu haridustöötajad on jõudnud kollektiivlepinguteni asutuse, omavalitsuse ja riigi tasandil ning riiklik leping näeb ette haridustöötajate iga-aastase palgatõusu. HHL-i usaldusisikud käisid Kaunases tutvumas, kuidas Leedu õpetajate ametiühing sellise süsteemini jõudis ja mida sellest võiks Eestis üle võtta.
Koolituste seeria keskendus kollektiivlepingute sõlmimisele ning pärast koolituste läbimist sõitsid usaldusisikud Kaunasesse, et tutvuda Leedu õpetajate ametiühingu LŠMPS tööga. Lisaks külastati KTU Engineering Lyceumi ja Panemunė lasteaeda.
Leedu õpetajate ametiühing on alates 2017. aastast saavutanud kollektiivlepingute sõlmimise kolmel tasandil: asutuses, omavalitsuses ja riigis. Riiklik pikaajaline leping näeb ette haridustöötajate iga-aastase palgatõusu, mis sõltub riigi keskmisest palgatõusust ning sellele lisanduvast viiest protsendist.
Kollektiivlepingus on eraldi tingimused kõigile haridustöötajatele ja ametiühingu liikmetele. Usaldusisikul on õigus kasutada kümmet tööpäeva koolitustel osalemiseks ning ametiühingu liikmetel on lisaks tavapärasele puhkusele kolm enesetäienduspäeva, kolm tervisepäeva ja 11 lisapäeva.
Leedu haridustöötajate palgamudel on seejuures selgelt üles ehitatud. Töötaja näeb, kui suur osa palgast tuleb kontakttundidest ja kui suur osa tundide ettevalmistamisest. Samuti on teada, kui palju mõjutavad töötasu klassijuhatamine, projektid ja muud ülesanded. Palk sõltub ka staažist ning lasteaia- ja kooliõpetajatel on ühesugune alampalk.
Leedu haridustöötajate sõnul on tulemused saavutatud läbirääkimiste ja poliitikute mõjutamisega, mitte streikidega. Läbirääkimistel kasutatakse konkreetseid andmeid ja tabeleid, milles tuuakse välja vajadused ning nende seos palgakuludega.
Eesti haridustöötajate liidu hinnangul võiks ka Eestis rohkem tähelepanu pöörata töökoormusele ning sellele, kas töö tegemiseks kuluv aeg ja selle eest makstav tasu on omavahel vastavuses.
Samuti peetakse oluliseks senisest rohkem suhelda kohalike poliitikute ja otsustajatega ning esitada konkreetseid ettepanekuid haridustöötajate töökoormuse ja palgatingimuste parandamiseks. Haridustöötajate liidu hinnangul peaksid edasised lubadused olema realistlikud ja täidetavad.
Allikas: https://www.mke.ee/