Haridustöötajad riigilt taas stipendiume ei saa. EHL: järjekordselt on kokkuhoid haridustöötajate arvelt
19.10.2026
Seaduse järgi annab haridusminister hariduse arengut toetavaid stipendiume. Neid ei anta aga juba kolmandat aastat järjest välja, mis on pahandanud haridustöötajaid.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) esitas taas määruse muudatuse ettepaneku, et sel ning järgmisel aastal haridustöötajatele stipendiumeid ei anta. Stipendiumide määramisse tekib seega kolmeaastane paus: 2025–2027. Stipendiumite andmata jätmisega hoiab riik kokku 55 000 eurot aastas.
Määruse muudatuse kohta antud tagasisides andsid nii Eesti koolijuhtide ühendus (EKJÜ) kui ka Eesti haridustöötajate liit (EHL) märku, et stipendiumide pikaajaline tühistamine jätab haridustöötajate väärtustamise tagaplaanile. „Avalikkusele saadab see järjekordse signaali, et kokkuhoidu otsitakse haridustöötajate arvelt,“ kirjutas EHL tagasisides.
EKJÜ esimees Urmo Uiboleht märkis, et mõistab riigi tasandil tehtavaid keerulisi valikuid ja seda, et kõiki seniseid meetmeid ei ole alati võimalik samas mahus jätkata. „Samas peame oluliseks, et õpetajate ja tugispetsialistide professionaalse arengu toetamine ning väärtustamine ei jääks pikemaks ajaks tagaplaanile. Koolijuhtide ettepanek on taastada riiklike haridusstipendiumide konkurss esimesel võimalusel,“ kirjutas ta.
Kallas: rasked ajad nõuavad kärpeid
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) ütles, et stipendiumide andmine ongi riigi majandusliku olukorra tõttu praegu jäädavalt tühistatud, sest nii lepiti kokku 2024. aastal.
Nimelt võeti 2024. aastal vastu kärpe-eelarve, mille eesmärk oli vähendada riigi jooksvaid kulusid ja hoida kokku ligi 115 miljonit eurot. Toona otsustati kärpida 10% tööjõu- ja majandamiskuludest ning toetustest. Kärbitud raha läks eelkõige kaitsekuludeks.
Kallas selgitas, et toona otsustati HTM-is kärpida kõrgharidustoetusi vähem ja eestikeelse õppe toetusi üldse mitte. Seetõttu vähendati teisi toetusi, sealhulgas õpetajate stipendiume. „Ma iseenesest arvan, et see on hea mõte. Kui on nii rasked ajad ja nii suur eelarvedefitsiit, siis peabki kuskilt lihtsalt tagasi tõmbama,“ sõnas Kallas.
Stipendiumid ootavad paremaid aegu
EKJÜ ja EHL märkisid, et muudatusega taotletav 55 000-eurone kokkuhoid on riigieelarve vaates marginaalne, kuid selle mõju haridustöötajate väärtustamisele on märksa laiem. EHL tõi välja, et stipendiumid on olnud tunnustus silmapaistvatele õpetajatele ja suur lisamotivatsioon professionaalseks arenguks. „Seetõttu ei ole põhjendatud loobuda meetmest, mille rahaline mõju riigieelarvele on väike, kuid millel on sümboolne ja sisuline väärtus hariduse kvaliteedi ning õpetajate tunnustamise seisukohalt,“ kirjutas EHL.
Kallase sõnul koosnebki eelarve marginaalsetest summadest. „Lõpuks summeeruvad need summad ikkagi miljoniteks, sest iga eelarverida on oluline. 55 000 eurot aastas tähendab, et kümne aasta peale on see 550 000 eurot ehk pool miljonit,“ selgitas ta.
Uiboleht pakkus välja, et kui stipendiumikonkurss taastatakse, võiks stipendiumide arvu suurendada näiteks kaheksani. Kallase sõnul peaks stipendiumide taastamiseks tulema riigieelarves paremad ajad.
Kuidas riik varem haridustöötajaid premeeris?
Riiklikule haridusstipendiumile said kandideerida üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajad ning tugispetsialistid, kellel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat. Igal aastal anti välja kuni viis stipendiumi, ühe stipendiumi suurus oli kuni 11 000 eurot. Stipendiumi saanud õpetajal oli võimalus kuni pool aastat olla igapäevatööst eemal või töötada sel perioodil maksimaalselt 0,2 kohaga.
Stipendiumi määramisel arvestati eelkõige haridusvaldkonna prioriteete, kandidaadi senist tööd ja valmisolekut end arendada ning seda, kui laialt saab stipendiumi toel loodut haridussüsteemis rakendada.
Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti välja 2018. aastal.
Allikas: https://www.delfi.ee/