Ekspert: tööandja ravikindlustusest on kasu vaid siis, kui töötaja teab selle võimalusi

21.10.2026

Eestis oli tänavu augusti lõpu seisuga üle 72 000 inimese, kellele tööandja pakub täiendavat ravikindlustust ning tegu on üha populaarsemaks muutuva motivatsioonihüvega.

Tööandja vabatahtlik ravikindlustus on üks võimalus täiendada riiklikku ravikindlustust ja aidata ettevõtte töötajatel katta tasuliste tervishoiuteenuste kulusid. Näiteks kasutatakse seda hambaraviks, eriarstiabiks ja taastusraviks, aga ka retseptiravimite ostmisel ja vaimse tervise toetamisel.

Kui 2019. aastal pakkus tööandja ravikindlustust 157 ettevõtet 4378 inimesele, siis 2026. aasta augusti lõpu seisuga võimaldas seda 1806 ettevõtet kokku 72 663 inimesele ning tegu on üha olulisemaks muutuva motivatsioonihüvega.

„Võrreldes 2018. aastaga, mil loodi tööandjatele võimalus hüvitada maksuvabalt aastas 400 euro jagu tervise- ja heaolukulusid ühe töötaja kohta, on märkimisväärselt kasvanud nii tööandja ravikindlustust pakkuvate ettevõtete kui ka töötajate arv, kes seda võimalust kasutavad,“ räägib BTA Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Jana Mängel. Tema sõnul näitab see selgelt, et töötajate tervise hoidmisel näevad ka tööandjad endal üha suuremat rolli.

Selleks, et tööandjate pakutav lisahüve ei jääks formaalsuseks, vaid tooks praktilist kasu kõigile töötajatele ja ka ettevõttele, toob Mängel välja neli soovitust.

1. Sõnasta väärtus ettevõttele

Mängeli sõnul on tööandja ravikindlustus praktiline võimalus näidata ettevõtte töötajatele, et tööandja väärtustab oma inimeste heaolu. „Hoolimine muutub töötaja jaoks usutavaks siis, kui sellest on terviseseisundi halvenemisel reaalset abi,“ rõhutab ta.

Samuti selgub töötajate tagasisidest, et hüve suurim eelis on just teadmine, et tervisemure tekkides on abi kättesaadav ja selle maksumus ei sunni spetsialistide poole pöördumist edasi lükkama. „Kui töötaja saab tervisemurega õigel ajal tegeleda, võib see vähendada probleemi süvenemist ja töölt pikaajalist eemalolekut,“ lisab Mängel.

2. Kuula töötajate soove

Kuna ravikindlustus ei kata kõiki tervisega seotud kulusid, tasub kaitsete valikul kuulata erilise hoolega töötajate soove ja tagasisidet ning paketi sobivus regulaarselt üle vaadata. „Näiteks aitab lühike anonüümne küsitus välja selgitada, milliseid teenuseid inimesed kõige rohkem väärtustavad, ilma et neilt oleks vaja küsida diagnoose või muid tundlikke terviseandmeid,“ toob Mängel välja.

Tema sõnul sõltub tööandja ravikindlustuse väärtus palju ka sellest, kui hästi tunnevad töötajad teenuse võimalusi. „Inimestele tasub selgitada lihtsas keeles, millised teenused on kaetud, kuidas kontrollida limiite, milliseid dokumente on vaja esitada ja kuidas hüvitist taotleda.“

3. Tutvusta võimalusi kõigile

Lisaks võib ravikindlustuse olemasolu saada oluliseks konkurentsieeliseks uute töötajate värbamisel. „Ehkki palju oleneb inimese vajadustest ja eluetapist, tasub kindlasti juba värbamisel selgitada, milliseid hüvesid tööandja pakub ning kui lihtne on näiteks ravikindlustust kasutada,“ soovitab Mängel.

Sobivate teenuste valikul tasub arvestada, et Eestis saab tööandja tervise- ja spordikulude maksuvabastust kasutada kokku 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. „Spordikompensatsiooni puhul tähendab see sisuliselt sama suurt hüvitist töötaja tehtud kulutustele, näiteks spordiklubi kuumaksetele. Ravikindlustuse puhul on 400 eurot aga tööandja tasutav kindlustusmakse, mille töötajale pakutavate ravikaitsete koguväärtus võib olenevalt paketi valikust ulatuda kuni 10 000 euroni,“ lisab ta.

4. Küsi spetsialistidelt nõu

Töötajate tagasiside kõrval tasub arvesse võtta töö iseloomu, töökeskkonna riske, meeskonna vanuselist koosseisu ja ettevõtte eelarvet. „Füüsilise töö ning pikaajalise istuva töö puhul tasub kaaluda taastusravi kaitset. Suure vaimse koormusega ametites on oluline hinnata vaimse tervise teenuste vajadust,“ näitlikustab Mängel.

Ta lisab, et ühte universaalset lahendust kõigile ettevõtetele ei ole ning seetõttu on oluline panustada aega sellele, et leida hüved, mis vastavad töötajate ja ettevõtte päris vajadustele. „Sobiv lahendus sünnib töötajate tagasiside, töökeskkonna analüüsi ja kindlustusandjaga peetud arutelu põhjal, kes saab jagada kogemusi eri valdkondade vajadustest ning aidata valida sobivaid kaitseid,“ soovitab ta kokkuvõtteks.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/