Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõige 5 sätestab, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab muuhulgas silmade ja nägemise kontrolli. Kontroll peab toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant või arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale.
Prillide hüvitamise kohustus on sätestatud nimetatud määruse § 3 lõikes 6, mille kohaselt tervisekontrollis või muus töötaja läbitud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgunud info kohaselt vajab töötaja kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, peab tööandja need hankima või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Prillide hüvitamise kohustus ei olene sellest, kas töötaja nägemisteravus on muutnud selle tööandja juures töötamise ajal või mitte. Kui töötaja nägemisteravus ei võimalda tal sooritada tööülesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid, siis olenemata töösuhte kestusest on töötajal (ka uuel töötajal peale esmast tervisekontrolli) õigus hüvitisele.
Ehk, kui töötajale, kes töötab vähemalt poole tööajast kuvariga, on kuvariga töötamiseks vajalikud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, siis on tööandja kohustatud need hankima või nende maksumuse hüvitama.
Kuidas hüvitamine täpsemalt toimub määrab tööandja oma sisemise korraga. Näiteks võib tööandja määrata, milline on maksimaalne prillide hüvitamise summa või summa eraldi klaasidele ja raamidele, samuti selle, millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab. Hüvitada tuleb nii klaaside, kui raamide maksumus sest prilliklaasid ei ole ilma raamideta kasutatavad. Määratud hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada.
Tööandjal on kohustus hüvitada prillide maksumus täielikult (määratud limiidi piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Sellisel juhul saab tööandja oma sisemise korraga ära määrata, kuidas toimub ainult töiseks kasutamiseks ette nähtud prillide hoidmine. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks) tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja osaliselt tasub nägemisteravust korrigeerivate abivahendite eest tööaja ise.
Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/
06.03.2023