Muudatused tööõiguses 2024. aastal

Sel aastal allkirjastasid majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan Hendrik Toomel ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas heatahte kokkuleppe, millega lepiti kokku alampalga kasvutempos 2027. aastani, mil see moodustab 50% keskmisest palgast. Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt ja hakkab 2027. aastal moodustama 50% keskmisest palgast. 2024. aasta töötasu alammäära täpse suuruse leppisid sotsiaalpartnerid kokku selle aasta sügisel. Kokkuleppe kohaselt kerkib alampalk 95 euro võrra 820 euroni (2023. aasta töötasu alammäär on 725 eurot). Kokkuleppe tulemusel moodustab töötasu alammäär 42% Eesti Panga poolt prognoositavast keskmisest palgast 2024. aastal.

Kevadel tegi Euroopa Kohus otsuse, mis muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel ning võib avaldada mõju ettevõtetele, kus töötajad teevad tööd graafiku alusel. Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane (11 tundi) kui ka iganädalane (36 tundi kui summeeritud tööaeg ja 48 tundi kui tavaline tööaeg) puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Tööinspektsioon leiab, et muudatuste eesmärgiks on töötajate tervise kaitsmine. Töötajale piisava tööst vaba aja andmine ning töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi, vähendada nende esinemise riski ning seeläbi ära hoida töötajate töölt puudumisi tervise tõttu. Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab Tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a.

Alates 15. detsembrist 2021 on jaekaubanduse tegevusalal tegutseval tööandjal võimalus oma töötajatega sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. See tähendab, et jaekaubanduse sektoris töötavad töötajad võivad lisaks oma tavapärasele osalisele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kirjaliku muutuvtunni kokkuleppe alusel. Tegemist on tähtajalise seadusemuudatusega ja selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kuni 14. juunini 2024. Alates 15. juunist säte muutub kehtetuks. Esmased tulemused näitasid, et huvi muutuvtunni kokkulepete järele on olemas, kuid kuna muutuvtunni kokkuleppe sõlmimine ja rakendamine on suhteliselt bürokraatlik, siis tööandjad ei saanud muutuvtunni kokkulepet kasutada laiaulatuslikkult. Kuna muutuvtunni kokkuleppe kasutanud tööandjad soovivad ka pärast 15. juunit muutuvtunni kokkuleppe kasutamist jätkata, aga leebematel tingimustel, siis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium palub tööturu osapooltelt arvamust, kuidas tuleks praegust muutuvtunni kokkulepete regulatsiooni muuta või kuidas tagada muul moel piisav tööaja paindlikkus, et töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsioon võimaldaks ühelt poolt suuremat tööaja paindlikkust, kuid samal ajal arvestaks ka mõlema töösuhte osapoole huvidega.

Suvel võttis Riigikogu vastu perekonnaseaduse muudatused, mis annavad seadusliku õiguse abielluda ka samasoolistele paaridele. Seoses sellega muudetakse alates 1. jaanuarist ka töölepingu seadust. Töölepingu seaduse muudatuste eesmärk on tagada last kasvatava vanema abikaasa ja vanema registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine ning võimaldada töösuhetes kõigi vanemate võrdne kohtlemine alaealise lapse kasvatamisega seotud puhkuseõiguste kasutamisel. Vanemapuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus on mõeldud vanemale lapse hooldamise või temaga muul moel tegelemise võimaldamiseks ning peale muudatuste jõustamist on see ühtemoodi kättesaadavad nii samast kui eri soost vanematele. Näiteks täiendatakse seadus, et samast soost vanemate puhul isapuhkuse saamise õigus on lapse vanemal, välja arvatud naisel, kellel on õigus emapuhkusele. See tähendab, et isapuhkust võib edaspidi kasutada lapse teine vanem sõltumata soost. Lisaks täpsustatakse regulatsiooni selgitusega, kellel on õigust nõuda põhipuhkust sobival ajal. Edaspidi on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal vahetult pärast vanemapuhkust vanemal sõltumata soost või naise emapuhkuse ajal on teisel vanemal sõltumata soost, mitte ainult mehel.

Töölepingu seadus proovipäeva mõistet ei reguleeri, kuid pakub Töötukassa proovitöö tegemise võimalust koos töövahendusteenusega. Proovitöö annab tööotsijale võimaluse pakutaval töökohal töötamist proovida. Tööandjale annab proovitöö enne töölepingu sõlmimist kinnituse, et kandidaat sobib pakutavale töökohale. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat Töötukassa kaudu. Proovitöö teenuse osutamine lõppeb 2023 aastaga. Alates 2024. aastast proovitöö teenusel enam osaleda ei saa.

Vladimir Logatšev.

Allikas: https://www.tooelu.ee/