Tööinspektsioon - Ümbrikupalk
10.07.2024
100 euro maksumaksja rahaga ehitame 100 euro eest Eestit
Maksud on meie ühine raha, mille eest majandame Eestit ja mille kaudu panustab iga inimene ühiste teenuste pakkumisse. Ainuüksi sotsiaalsfäärile, haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Samuti suunatakse raha kultuuri toetamisse, teedeehitusse, keskkonna kaitsesse, kohtutele, põllumajandusse jne.
Jättes maksud maksmata, ei ole meile kättesaadavad:
- koolid, lasteaiad ja ülikoolid (haridus)
- haiglad ja tervisekindlustus (perearst, esmaabi, retseptiravimid)
- julgeolek ja turvalisus (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi)
- ühistransport (bussid, trammid, trollid, rongid)
- maanteed ja tänavavalgustus, veevärk
- pensionid
Kõik inimesed tarbivad ühiskonna hüvesid, aga kui osa elanikest ei panusta maksude maksmisse, siis jääb avalikeks hüvedeks vähem raha ning teenuste kvaliteet paratamatult langeb või muutub kättesaamatuks.
Ümbrikupalk on üks laialdasemaid varimajanduse nähtusi, mille tõttu jääb igal aastal avalikesse teenustesse kümnete miljonite eurode ulatuses panustamata.
Mida peab teadma ümbrikupalka vastu võttes
Ümbrikupalk on ebaseaduslik ning selle maksmine ja vastuvõtmine muudab lisaks isiklikule turvatundele halvemaks riigi arengu tervikuna. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Maksudest saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele vastu hüvesid ja teenuseid.
Tavaliselt tuuakse ümbrikupalgaga nõustumise põhjuseks, et kätte jääb rohkem raha. Lühiajaliselt võib see nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest.
Millest jääb töötaja ilma, kui võtab vastu ümbrikupalka:
- haigushüvitisest
- tööõnnetushüvitisest ja töötukindlustusest
- võimalusest saada õiglast vanemahüvitist
- võimalusest saada pangalaenu
- võimalusest saada suuremat pensioni
Kui töötaja võtab teadlikult ümbrikupalka vastu, siis paratamatult vastutavad tekkinud maksukohustuse eest tööandja ja töötaja mõlemad, ning ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Sellisel juhul tuleb inimesel endal palk deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.
Kuidas ennetada ja kontrollida ümbrikupalga maksmist?
- Töötajale on kasulik sõlmida ametlik tööleping, kus on paika pandud tööülesanded ning täielik töötasu suurus. Kindel leping annab tugevama seljataguse juhuks, kui tööandja hakkab oma kohustusi rikkuma.
- Seda, kas tööandja on inimese töötamise registreerinud ja palga nõuetekohaselt deklareerinud, saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli rubriigi „Töötamised ja väljamaksed“ alajaotustes „Minu töötamised“ ja „Minu sissetulekud“.
Miks töötada ametlikult?
- Kaasnevad õigused (puhkusetasu/-päevad, võimalike vaidluste lahendused/tugi jms).
- Füüsilise isiku tuludeklaratsioon – võimalus saada tulumaksu tagasi, kui inimene ei ole töötanud tervet kalendriaastat.
- Ei pea kartma, kui mõni amet (Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon vmt) küsib töösuhte kohta.
Kui töötate Eestis
Tööandja kohustus on tulumaksu arvestamine, tööandja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse palgast kinnipidamine. Seega ei ole töötajal vaja maksude tasumise pärast muretseda. Küll aga peaks huvi tundma, kas tööandja on kohustused täitnud, et saaksid oma garantiides kindel olla.
Kui suur on palgasumma pärast maksude arvestamist:
- Maksuvaba tulu on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata. Alates 1. jaanuarist 2023 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 7848 eurot aastas ehk kuni 654 eurot kuus.
- Tööandja tasub sotsiaalmaksu 33%.
- Töötuskindlustusmakse: töötaja tasub 1,6%, tööandja tasub 0,8%.
- Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% – see raha kantakse töötaja pensionikontole pensionifondis ja hakkab inimese pensioni suurendama.
Kui töötate välismaal
Igal riigil on omad maksuseadused. Tutvuge kindlasti selle riigi seadustega, milles te töötate. Infot saab töökohariigi saatkonnast Eestis ja selle riigi maksuametist.
Maksu- ja Tolliameti kodulehelt leiad teiste riikide maksuametite andmed.
Ümbrikupalga näited elust
Ümbrikupalga statistika
- Eestis saab osaliselt või täielikult palga n-ö ümbrikus 10-15 protsenti palgasaajatest.
- Nendest pisut enam kui pool saab ümbrikupalka regulaarselt.
- Iga kolmas Eesti inimene teab kedagi, kellele makstakse töötasu osaliselt või täielikult ümbrikus.
- Töötamise registri kasutuselevõtuga on ümbrikupalka saanud töötajate arv langenud, samas on täiesti „mustalt“ töötamise asemel nüüd murekohaks osaline ümbrikupalk.
- Ümbrikupalga saajatest 5 protsenti saavad kogu palga mitteametlikult, ülejäänud osaliselt.
- Ümbrikupalga maksmist tuleb kõige enam ette kaubanduses, transpordis, toitlustuses, põllumajanduses ja ehituses.
- 78 protsenti ümbrikupalga saajatest ei ole sellega tegelikult rahul – viimasel kolmel aastal on rahulolematus ümbrikupalgaga järjest kasvanud.
- 70 protsenti elanikest ei poolda ümbrikupalga maksmist, kuna:
- varjatud töötasu maksmine on ülekohtune teiste maksumaksjate suhtes;
- ümbrikupalga saajal puudub või väheneb ravi- ja pensionikindlustus.
- Ümbrikupalga tekitatud kahju on viimastel andmetel kokku 149 miljonit eurot.
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017“.
Lisalugemist
- Tööinspektsiooni infoleht: Ütle "ei" ümbrikupalgale!
- Töötamise registreerimist ja palga nõuetekohaselt deklareerimist saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli rubriigi „Töötamised ja väljamaksed“ alajaotustes „Minu töötamised“ ja „Minu sissetulekud“.
- Töötaja saab kontrollida oma tööandja maksukäitumist avalike andmete abil:
Allikas: https://www.tooelu.ee/