Redel ei ole töökoht: juulis registreeriti 272 tööõnnetust

31.07.2026

Juulis registreeriti Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel 272 tööõnnetust, millest üks lõppes paraku töötaja surmaga. Kuu jooksul jäid muu hulgas silma kõrgustes töötamisega seotud tööõnnetused, sealhulgas redelilt kukkumised.

"Nagu kõigi töövahendite puhul, on ka redeli kasutamisel oluline valida töö tegemiseks sobiv ja ohutu viis," selgitab töökeskkonna konsultant Piret Kaljula. Redeliga seotud õnnetuste puhul on sageli probleemiks see, et redelilt tehakse tööd, mida peaks tegelikult tegema näiteks töölaval või tellingutel, sest need on stabiilsemad.

Redel on mõeldud eelkõige liikumiseks ühelt tasapinnalt teisele. Redelil liikudes tuleb jälgida, et inimesel on redeliga kokkupuude kolmes kohas: näiteks kaks jalga ja üks käsi või siis kaks kätt ja üks jalg, sest vastasel juhul on tasakaalu kerge kaotada. Redelil olles ei saa teha ohutult tööd, mis nõuab mõlema käe kasutamist. Teine oluline reegel on see, et redelil tuleb seista redeli postide vahel. Küljele kallutades või küünitades võib keha raskuskese nihkuda ning tasakaal kaduda. Kui töökohani ei ole võimalik mugavalt ulatuda, tuleks redel ümber paigutada või kasutada muud töövahendit.

"Redeliga seotud õnnetustes korduvad sageli sarnased olukorrad," ütleb Kaljula. "Näiteks on töötaja kasutanud mõlemat kätt, rakendanud töö tegemiseks suuremat jõudu või seisnud redelil liiga kõrgel."

• Töötaja seisis redeli ülemisel astmel ja võttis korraga mitu jalatsikarpi. Redelist alla tulles kaotas ta tasakaalu ja kukkus.   
• Töötaja seisis redeli ülemisel astmel ja  eemaldas kahe käega ventilatsiooniresti. Töötaja kaotas tasakaalu, redel kaldus küljele ja töötaja kukkus umbes kahe meetri kõrguselt põrandale.
• Töötaja seisis redelil ja püüdis kangi abil eemaldada tugevalt kinni kiilunud detaili. Detaili vabastamiseks rakendas ta suuremat jõudu, mille käigus libises kang ootamatult paigast. Töötaja kaotas tasakaalu ja kukkus ligikaudu 1,5 meetri kõrguselt.

Ka suhteliselt madalalt kukkumine võib põhjustada raske tervisekahjustuse. Redelilt kukkumise tagajärjel võib töötaja jääda töövõimetuslehele kuuks või kauemaks.

Millele tähelepanu pöörata, et redelitega õnnetusi ei juhtuks?

• Enne töö alustamist tuleks hinnata, kas redel on konkreetse ülesande jaoks sobiv töövahend. Kui töö nõuab mõlema käe kasutamist, upitamist või küljele küünitamist, võib sobivam olla muu stabiilsem töövahend.
• Redelil ei tohi töötada kõrgemal kui viis meetrit aluspinnast. Kõrgemal töötamine on lubatud ainult erandjuhtudel pärast riskide põhjalikku hindamist.
• Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest.
• Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel.
• Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. See peab olema võimalik ka siis, kui redelil olles midagi kaasas kantakse.
• Redel tuleb paigaldada tugevale ja tasasele alusele nii, et see püsiks kasutamise ajal kindlalt paigal ning redelipulgad püsiksid horisontaalasendis.
• Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi. Erandiks on olukord, kus redel on statsionaarselt kinnitatud.

Allikas: https://www.tooelu.ee/