Libisemine ja komistamine põhjustavad raskeid vigastusi

22.05.2018

Libisemise või komistamise nägemine võib tunduda naljakas, kuid põhjustab tihti raskeid vigastusi ja on naljast väga kaugel. Peaaegu iga neljas tööõnnetus on põhjustatud libisemisest või komistamisest, pea kolmandik neist lõpeb luumurruga ja umbes pooltel juhtudel kestab töövõimetus kauem kui kuu.

Tõenäosus saada libisemise ja komistamise tagajärjel tervisekahjustus on suurem eakamatel töötajatel ning ohus on ka töötajad, kes lükkavad või tõmbavad raskusi.

Ohutuskultuuri mõõdupuu

Kõige sagedasemaks libisemise põhjuseks on sisetöödel märg põrand ja välistöödel ilmastikust tingitud libedus, nt jää, märjad lehed, vihmamärg trepp jm. Tehniliselt tähendab libisemine seda, et inimese jalatalla ja põranda vaheline haardetegur väheneb ootamatult, ülakeha ei jõua jalgadele järele ja inimene kukub tahapoole.

Põrandaid pestes on oluline puhastatav ala markeerida ning välitöödel kasutada libeduse tõrjeks sobivaid vahendeid. Libisemist ei põhjusta ainult vedelikud, vaid ka nt tahked tootmisega seonduvad osakesed nagu tolm, saepuru, kiud, graanulid või pulber või köögis maha kukkunud toiduosakesed. Tolmu ladestumise vältimiseks on vajalik tõhus väljatõmbeventilatsioon ja põranda regulaarne puhastamine.

Komistamist põhjustab jala takerdumine millegi taha, ülakeha liigub inertsist edasi ja selle tulemusena kukutakse. Komistatakse enamasti seetõttu, et teel on liikumist takistavaid esemeid.

Iga töötaja peaks teadma, milline on korras töökoht, sest komistamise peamiseks põhjuseks on korralagedus. Kõige ohtlikumad ongi ootamatud takistused liikumisteel, nt vedelema jäetud esemed, juhtmed, voolikud jne. Ka võivad põranda või põrandakatte ebatasasused põhjustada komistamist, sest eeldame liikumisteel ühtlast tasapinda ega vaata nii hoolikalt jalge ette. Võimalusel tasub vältida liikumisteele erinevate tasapindade ja astmete loomist, vastasel juhul tuleb kohad tähistada. Enamike komistamist põhjustavate puuduste (nt lahtine vaibaserv, vedelevad juhtmed ja kastid) likvideerimine on enamasti lihtne ja sellega mittetegelemine näitab tööandja ja töötajate ükskõiksust.

Õnnetusi võivad põhjustada ka klaasseinad ja läbipaistvad uksed, mis peavad olema ohutust materjalist ja selgelt märgistatud.

Isikliku eeskuju mõju

Kalevi ja Põltsamaa tehast omava Orkla Eesti AS-i töökeskkonna juhi Mario Käära sõnul on suurtes kontserniettevõtetes väga tähtsal kohal igasuguste ohutusalastest kõrvalekalletest raporteerimine olenemata töötaja positsioonist. „Paneme rõhku mitte ainult teatamisele, vaid ka riskikäitumise märkamisele. Soovime jõuda punkti, kus reegleid täidetakse sellepärast, et tahetakse tervelt koju minna ja inimesed ise võtavad enda eest vastutuse. Selleks soovime anda töötajatele oskuse erinevate olukordade hindamiseks ja ohu ennetamiseks,“ selgitab Käära reeglit, et iga kontserni töötaja peab aastas vähemalt kolmest ohutusalasest kõrvalekaldest teatama.

ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht Jaanika Tõnnissoni hinnangul juhtub õnnetus siis, kui mitmeid tegevusi tehakse paralleelselt ja ei märgata ümbrust. „Kontoris väldime ootamatuid tasapinna erinevusi ning vastavad kohad on tähistatud ohulintidega ja –märkidega. Jagame infot terviseteemadel, kasutame plakateid, juhime tähelepanu ohtlikele olukordadele,“ räägib Tõnnisson. Ta toob näiteks töötajate käitumiskultuurist alguse saavad ohuolukorrad, näiteks treppidel liikumise, jalas kõrgete kontsadega kingad, käes sülearvuti, telefon ja kohvitass, mille tõttu ei saa hoida kinni käsipuust. Tähelepanu hajub ka juhul, kui treppidel kõndides räägitakse telefoniga.

„Juhtkonna liikmetega oleme kokku leppinud, et igaüks on majas liikudes eeskujuks, see toimib“ tunnustab kvaliteedijuht isikliku eeskuju mõju.

ISS-i töötajatest 95% töötab klientide objektidel. Seetõttu on ISS-ile oluline tagada kõikide töötajate ohutus ka seal, mitte ainult kontoris. Kliendi objektidel viiakse enne teenuse alustamist ja hiljem regulaarselt läbi töökeskkonnaalaseid kontrolle. Käiakse kohapeal ja pööratakse ka kliendi tähelepanu erinevatele ohuolukordadele. „Meie klientide kontorites on tihti probleemiks näiteks arvutite maas olevad juhtmed, mille taha võib komistada. Lisaks on juhtmete vahelt keelatud niiske mopiga puhastada, sest juhe võib olla vigastatud või on oht see kogemata välja tõmmata,“ toob Tõnnisson lihtsa näite.

Lisaks juhendatakse töötajaid tööruumide korrashoiu küsimustes, koristusruumides ripuvad ohutusalased plakatid ja igale töötajale jagatakse tööle asudes tööturvalisuse meelespea.

Kuidas muuta töökeskkond turvalisemaks?

Tuvastage libisemis- ja komistamisohud nii sees kui väljas, sh ebatasased või märjalt libedad trepid, põrandad, vedelevad juhtmed, kuhjuvad asjad jne. Hinnake ka ohtu suurendavaid tegureid, nt halb nähtavus, ootamatu saaste, müra vms.

Hinnake, kes võivad saada vigastada, arvestades ka külaliste, eakamate, laste ja erivajadusega inimestega. Vaadake üle nii tööliigutused kui –teekonnad.

Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Rein Reisberg kinnitab, et töökeskkonna turvalisus on kõikide ühine mure. Kui töötaja näeb maas näiteks kohviloiku, siis tasub see kiiresti ära koristada või teavitada isikut, kes sellega tegelema peaks, et keegi ei libiseks. Sama kehtib ka liikumisteedel olevate takistuste kohta.

„Tööandjale soovitan mõnikord aega võtta ja keskenduda ringi kõndides ainult töökeskkonna ohutusele. Kui tööandja leiab midagi ohtlikku, tasub endalt küsida, kuidas selline asi juhtuda saab, kas on olemas tööohutuse juhtimissüsteem, mis määrab olukorra eest vastutava isiku,“ soovitab konsultant.

Vahel on töökeskkonda hea vaadelda võõra pilguga. Tööinspektsioon pakub selleks tasuta konsultandi teenust, mille raames koostatakse tööandjale kokkuvõte soovitustega.

ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht on veendunud, et tööturvalisuse suurendamiseks on vaja eestvedajaks inspireerivat inimest. „Enamasti on vajalikud muudatused väikese kulu, kuid suure väärtusega, näiteks turvalint või kontrollkäik võivad palju töökeskkonna turvalisusele juurde anda. Samuti annavad sellised justnagu pisiasjad meie väärtuslikumale varale, inimestele, märku sellest, et tööandja hoolib,“ soovitab ta alustada kõige lihtsamatest asjadest.

Allikas: http://tooelu.ee/et/uudised/1973/