Rahandusministeeriumi andmeil ulatus märtsi lõpuks valitsussektori eelarvepuudujääk 426 miljoni euroni, mis on 1,1 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). 

Võrreldes eelmise aasta algusega oli puudujääk 14 miljoni euro võrra suurem tervisekassa ja kohalike omavalitsuste nõrgema eelarveseisu tõttu, teatas ministeerium.

«Keskvalitsuse puudujääk suurenes märtsi lõpuks 424 miljoni euroni peamiselt tulumaksutagastuste tõttu, mida märtsis maksti ligikaudu 210 miljoni euro ulatuses. Samas oli puudujääk aasta varasema perioodiga võrreldes 47 miljoni euro võrra väiksem,» märkis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Puudujäägi vähenemisele aitasid tema sõnul kaasa riigieelarve kulude kasvu aeglustumine, aga samuti maksutulud, mis on esimeses kvartalis kasvanud oodatust kiiremini, 7,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

«Maksutulude kasvu vedas juriidilise isiku tulumaks, mida on kolme kuuga laekunud 25,5 protsenti rohkem. Oluline osa sellest laekus Riigimetsa Majandamise Keskuse jaotatud kasumilt. Erasektori jaotatud kasumi tulumaksu kasv tuli peamiselt pankadelt. Keskmisest kiirema kasvuga oli ka käibemaksu laekumine tulenevalt maksumäära tõusust. Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla peamiselt CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele,» tõi Kütt välja.

Sotsiaalkindlustusfondide finantsseis on esimese kvartali lõpuks kergelt negatiivne, kuid stabiilne. «Tervisekassa puudujääk 15 miljonit eurot märtsi lõpuks on nende kogu eelarve mahtu arvestades küll väike, kuid võrreldes viimaste aastatega, mil oldi arvestatavas ülejäägis, on seis tuntavalt kehvem. Ennekõike on kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu. Tervisekassa tulupool on olnud ootuspärane,» selgitas analüütik.

Töötukassa aasta alguse väike puudujääk, 3 miljonit eurot märtsi lõpuks, on tema kinnitusel aga tavapärane ja sarnane kahe viimase aastaga. «Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Registreeritud töötus kokkuvõttes ei näita kasvu märke, pigem vastupidi, mis annab ülejäänud aastaks hea väljavaate,» lisas Kütt.

Kohalikud omavalitsused jõudsid märtsi lõpuks 16 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis oli eelmise aasta algusega võrreldes 18 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10-protsendisele kasvule.

Allikas: https://majandus.postimees.ee/