Oodatava eluea pikenemine mõjutab ka tööl käimise aega

Oodatav eluiga näitab, kui vanaks vastsündinu eeldatavalt elab, kui suremusnäitajad ei muutu. Statistiliselt mõjutas oodatavat eluiga pärast 2019. aastat pandeemia.

"Surmade arv tõusis, millest ka langes oodatav eluiga. Aga nüüd, kuna surmade arv on jälle vähenenud, siis ka sellest on oodatav eluiga kõrgem," selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.

Ökonomist Lenno Uusküla märkis, et kui oodatav eluiga pikeneb, siis pikeneb ka pensionil olemise aeg. Praegu tuleks iga kolme töötatud aasta kohta üks pensionil veedetud aasta. Kui eluiga pikeneb veelgi, tuleb töötada ka kauem.

"Umbes 14 aastat oodatavat pensioni ja selle kohta on umbes 42 aastat tööaega. Kui meie oodatav eluiga näiteks kasvab neli aastat, mis on ligilähedane sellele, mis on Soomes oodatav eluiga, siis see tööaeg peaks kasvama umbes kolme aasta võrra, et saada sama proportsiooni – tööaeg versus pensioniaeg. See on võib-olla natukene šokeeriv, et lisanduvatest eluaastatest päris palju tuleb tööd teha. Aga kui vaadata kogu tööiga, et iga neljas aasta on pensioni heaks töötatud, siis see võib-olla ei olegi nii hull," rääkis Tartu Ülikooli kaasprofessor, Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla.

Muidugi, kui tervist jätkub. Statistikaameti andmed näitavad, et tervena elavad inimesed 58 aastat ja see on kahanenud. Me kulutame raha, et inimesi kauem elus hoida, kuid igaüks ise pingutab vähe, et terve olla, tõdeb tervise arengu instituut (TAI).

"Umbes 40 protsenti surmadest on käitumuslikud, mis tähendab, et need on inimese enda tervisekäitumisega ennetatavad. Väga suur osa südame-veresoonkonna haigustest – 80 protsenti – on ennetatav tervisekäitumisega," selgitas TAI direktor Annika Veimer.

Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti 79 eluaastat ületab Läti ja Leedu näitajaid, kus see on vastavalt 76 ja 77 aastat.

Allikas: https://www.err.ee/