Kliimaanalüüsi koostaja: Ida-Virumaad ootab esialgu katastroofi asemel buum

Mihkel Laan konsultatsioonibüroost Cumulus Consulting rääkis ERR-ile, et kogu põlevkivitemaatikaga võiks minna rohkem detailidesse, mida praeguse analüüsi käigus polnud võimalik teha, sest tegu oli ühe osaga 14 analüüsitud teema hulgas.

Ta märkis, et tänane põlevkivikasutus on muutunud – selle kasutamine elektri tootmiseks on järsult vähenenud, sest põlevkivielekter pole konkurentsivõimeline ja suuresti annab tooni põlevkiviõli tööstus.

"Kui räägime sellest, et 2030. lõpetatakse ära [põlevkivist] elektri tootmine, aga samas sinna kõrvale õlitööstus jääb alles, siis midagi katastroofilist kohe kindlasti ei juhtu, sest säilib tööhõive, säilivad ettevõtete tulud ja kogu see muu pool," rääkis Laan.

Lisaks on Ida-Virumaal abi õiglase ülemineku fondist ehk Euroopa Liidu rahastusmehhanismist, mille kaudu toetatakse Ida-Virumaal kliimaeesmärkide täitmisest tulenevate sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamist 340 miljoni euroga.

"See on küll suhteliselt julge avaldus, aga pigem tundub, et see õiglase ülemineku kava loob vähemalt viie aasta vaates rohkem töökohti, kui tegelikult elektritootmise lõpetamisega kaoks," lausus Laan.

Ta ütles, et fondi toetus tuleb võib-olla isegi liiga vara, liiga intensiivselt ja liiga lühikese aja jooksul, kui õlitööstus ja kogu kaevandamine peaks 2040. aastal lõppema ja siis on mõjud suuremad.

"Aga viie aasta mõttes ma ütlen, et on pigem vaja Ida-Virumaale häid töökäsi juurde, kui nii läheb, nagu hetkel tundub, et läheb. Sotsiaalse katastroofi asemel on buumihetk, mida ma loodaks optimistina viie aasta vaates," sõnas Laan. "Küll on eraldi lugu see, mis saab õlitööstusest ja pikast perspektiivist, aga ka seal pole asi nii must, nagu tahaksid näidata need osapooled, kes seal igapäevaselt toimetavad."

VKG ja Eesti Energia kritiseerisid analüüsi teravalt

Mõjuanalüüs on pälvinud teravat kriitikat nii Eesti Energialt kui ka Viru Keemia Grupilt (VKG).

Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp teatas kliimameetnete mõjuanalüüsi tagasisidelehel, et nad lootsid sellelt sisukust ja energiavaldkonna väljakutsete detailset käsitlust, kuid nii see ei olnud.

Ettevõte tõi välja hulga kitsaskohti ja märkis muu hulgas, et analüüsis esitatud skeemil toodud tulemused on läbivalt ebaloogilised.

"Kui regulatiivsete meetmetega põlevkivitööstus suletakse, siis on raske aru saada kuidas on võimalik, et selle mõjul paraneb oluliselt riigi ettevõtluskeskkond? Traditsioonilise majandusteooria kohaselt on ettevõtluskeskkonna seisund otseses sõltuvuses riigi võimumonopoli sekkumisest ettevõtlusesse. See tähendab, mida vähem riik sekkub enda regulatsioonidega ettevõtluse toimimisse, seda parem on ettevõtluskeskkond," märkis Tropp.

"Nüüd on aga toodud välja vastupidine, see tähendab, riigi suuremal sekkumisel ettevõtluskeskkonda ettevõtluskeskkond oluliselt paraneb. Oleme seisukohal, et selline orwellilik hinnang on eluliselt ebausutav stsenaarium," lisas ta.

Samuti ei pidanud Tropp loogiliseks hinnangut, et tööhõive, sotsiaalse heaolu ning elanike majandusliku olukorra halvenemisega kaasneb vaimse ja füüsilise tervise märgatav paranemine.

"Jääb arusaamatuks, kas mõjuanalüüsi koostajad tõsimeeli usuvad, et töötute ja majanduslikult halvasti hakkama saavate inimeste vaimne tervis oluliselt paraneb?" sõnas Tropp, kelle sõnul on analüüsis kirjeldatud hinnangud esialgsed ja baseeruvad vähesel infol.

"Esitatud info baasil oleme seisukohal, et mõjuanalüüs tervikuna ei ole tõsiseltvõetav ega usutav, tellija peaks selle tagasi lükkama ja tasu selle eest mitte maksma," teatas Eesti Energia esindaja.

Ka Viru Keemia Grupp (VKG) saatis eelmisel nädalal kliimaministeeriumile kirja, kus sama analüüsi teravalt kritiseeris.

"Töö tegijatele etteantud eeldused ja info moonutavad tegelikkust, infot esitati valikuliselt ja väga kallutatult. Sellise suure sotsiaalmajandusliku mõjuga meetme mõjuhindamist on võetud väga kergekäeliselt ja läbi viidud primitiivselt. Sektorit ei ole protsessi üldse kaasatud, infot pole neilt küsitud," loetles VKG regulaatorsuhete juht ja endine keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt vajakajäämisi.

Analüüsi juhtivautori Mihkel Laane sõnul on kohalike ettevõtete vastuseis muudatustele arusaadav, sest kui kellegi ettevõtlust piiratakse ja on oht, et nad ei saa seda niimoodi edasi arendada, on see loomulik.

Ta lisas, et analüüsi autorid loodavad, et see aitab edasist diskussiooni pidada, kuid on selge, et pole olemas üht võlumeedet, mis kõik mured lahendab.

Transpordisektoris on suurim kaal HVO kasutamisel

Rääkides CO2 heitme vähendamisest, tuleb vaadata transpordisektori poole. Laan ütles, et analüüs toob selgelt välja, et ainuüksi HVO ehk vesiniktöödeldud taimeõli annab kogu transpordisektori heitme vähendamise potentsiaalist veidi üle poole. Paraku tooks see riigile kaasa püsikulud.

Näiteks kui eeldada, et HVO aktsiisi tuleks vähendada ja hinnavahe peaks riik kinni maksma, tähendaks see 70-80 miljoni suurust eelarveauku aastas.

Kui aga panna müüjatele kohustus vähemalt 50 protsendi ulatuses HVO-d müüa, maksaks selle lõpuks kinni tarbija ja see omakorda mõjutaks kütuse kõrgema hinna kaudu kogu majandust.

Alternatiivne meede oleks biometaani kasutuselevõtt. Selle puhul on mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele väiksem, sest see puudutab ennekõike raskeveokeid ja busse, mitte aga tavasõidukeid, kuid võrreldes teiste variantidega on see siiski teisel kohal koos vesinikuga, mis on Laane sõnul paraku pigem väga kauge tulevik.  

Laane sõnul on olulised ka meetmed, mis aitaksid inimestel autodest välja tulla ehk neid rohkem jalgrattaga või jala liikuma panna. Nende puhul on arvestatavad ka sotsiaalses ja ühiskondlikus mõttes positiivsed mõjud alates puhtast õhust ja paremast tervisest kuni elukeskkonna väärtustamiseni.

"Tallinnas rattataristu investeeringud ja kaasnevad mõjud ka majanduslikus vaates tegelikult tasandavad teineteist," lausus ta. "See, mis panustatakse rattateedesse, tuleb teistpidi läbi selle tagasi, et muid teid on vaja vähem hooldada, kütusesääst ja muud aspektid."

Samas peab Laane sõnul arvestama, et nende meetmete mõju avaldub pikaajaliselt ja kampaania korras midagi ära värvides ei muutu midagi - käitumuslikud muudatused võtavad aega.

Allikas: https://www.err.ee/