Ahti Asmann: on aeg loobuda kliimaneutraalsuse seadustamisest

Posted in Interneti uudised

foto11.02.2025

Peame ausalt tunnistama, et kliimaseaduses võetud kohustused ja eesmärgid ei ole Eestile ega Euroopa Liidule jõukohased ega mõistlikud. Arukas on panna praegune kliimaseaduse eelnõu kõrvale ning fokusseerida majandusele, kultuurile, haridusele, julgeolekule ja eelkõige ise hakkama saamisele, kirjutab Ahti Asmann.

Radikalism ei ole hea mudel ühiskonna ja majanduse arendamiseks. Neto null süsinikuheitmega majandus aastaks 2050 on äärmuslik naivistlik-ideoloogiline eesmärk, mis aplausi saatel hääletati europarlamendis seaduseks 2020. aastal.

Tollel hetkel kriitiliste küsimuste esitamine oli patt, aga kõigest neli aastat hiljem on selge, et võetud eesmärk ei ole Euroopale jõukohane. Süsinikumaksuga suudeti Euroopa majandus muuta ootamatult kiiresti konkurentsivõimetuks ning investeeringud on hääletanud ennast Euroopa Liidu riikidest minema.

Riikide eelarved on surve all, maksutulu kahanemas, ainuke "pangaautomaat" on süsinikumaksusüsteem ning selle raha eest on vaja arendada tulevikutehnoloogiaid, kaitsta oma piire, osta Ukrainale pomme, toetada elanikkonda enda tekitatud probleemidega hakkama saamisel.

Eesti kliimaseaduse eelnõu on kantud soovist vahendeid valimata seadustada ideoloogia ning luua ametnikkonnale alus võtta vastu otsuseid, millist metsamaad muuta sooks või millise toidu tarbimist keelata või maksustada. Kaasamine, laiapõhjaline arutelu ja mõjuanalüüsid on kõik näilised, seda oleks pidanud tegema enne kui Eesti nimel kohustused võeti ja kliimaneutraalsuse eesmärk seadustati.

Poliitikutel on õigus seadusi vastu võtta ja kodanikel ning ettevõtjatel on kohustus seadusi täita. Kui vaadata Viru Keemia Grupi poolt tagasi avalikult kõige esimesena sõnastatud kliimaseaduse ettepaneku algsetele eesmärkidele, siis soovisime kolme lihtsat asja.

Esiteks selgust, kuidas kavatsetakse võetud eesmärk täita. Kas prioriteedina prevaleerib majanduskasv või süsinikuvabaduse aksioom? Teiseks soovisime mõista, kuidas kaitstakse põhiseaduslikke õigusi olukorras, kus riik hakkab sekkuma peaaegu kõikidesse eluvaldkondadesse. Ja kolmandaks, elementaarset lugupidamist demokraatliku protsessi ja hea õigusloome tava vastu, mida ignoreeriti kliimaneutraalsust Euroopa Liidu tasandil seadustades.

Seni oleme vastuse saanud vaid esimesele küsimusele: valitsuse soov on saavutada süsinikuneutraalsus iga hinna eest. Majanduse arendamisest on seadus sama kaugel, kui Maa on Kuust. Põhiseaduslike õiguste kaitse ja hea õigusloome on ununenud. Eriti murettekitav on põhiseaduslike õiguste kaitse küsimus, mida on käsitletud umbes sama põhjalikkusega nagu keskmine teismeline koristab oma tuba, teisisõnu, seda on täielikult ignoreeritud.

Näitena võib tuua Enefiti õlitehase kompleksloa tähtajalisuse eelnõu läbisurumise kolme päevaga riigieelarve kobareelnõuna. Mitte keegi ei vaevunud küsima, kas ja kuidas mõjutab see ettevõtlust laiemalt (keemiatööstus, põllumajandus, toidutootjad), ning nüüdseks on ka õiguskantsler leidnud, et seadusemuudatus ei järgi põhiseaduse mõtet.

Põhiseaduse ja hea õigusloome tava ignoreerimine pole hooletus. See on püüe vältida ebamugavaid küsimusi, kuna on selge, et tehtud on viga, mida on keeldutud veel tunnistamast. Viga oli ambitsioon seaduseks kirjutada. Viga oli mitte süveneda Eestile kohustusi võttes. Viga oli hääletada millegi poolt või vastu, teadmata otsuse sisu ja saamata aru otsuse mõjust. Viga oli ülehinnata tehnoloogia arengut ja alahinnata tavalise inimese võimet osta toitu ja energiat kõrgema hinnaga.

Eraelus, klienditeeninduses ja ettevõtluses on vigade tunnistamine ja vajadusel vabandamine normaalne praktika. Vea tunnistamine annab lootust, et vigadest õpitakse ja tulevikus tehakse paremaid otsuseid. Vabandus võetakse üldjuhul vastu ja minnakse eluga sõbralikult edasi.

Praegune olukord kliimaseaduse menetlusega meenutab vana nõukogudeaegset nalja: "Me teeme näo, et maksame teile palka, ja teie teete näo, et töötate." Praegu teevad valitsejad näo, et järgivad demokraatlikku protsessi, ja püüavad panna meid tegema näo, et usume neid.

On aeg lõpetada teesklus. Peame ausalt tunnistama, et kliimaseaduses võetud kohustused ja eesmärgid ei ole Eestile ega Euroopa Liidule jõukohased ega mõistlikud. Arukas on panna praegune kliimaseaduse eelnõu kõrvale ning fokusseerida olulisele: majandusele, kultuurile, haridusele, julgeolekule ja eelkõige ise hakkama saamisele.